PM: Riik suurendab poole võrra kutsehariduse osa

28.02.2001

Riik tahab kolme aasta pärast meelitada pooled põhikooli lõpetajad kutseõppeasutusse, et vähendada sellega ilma kutseta töötute koolilõpetajate hulka ja valmistada noori tööturule minekuks ette. Haridusministeeriumis valmiva järgneva kolme aasta kutsehariduse arendamise plaani järgi peab 2004. aastal olema pooltel põhikooli lõpetajatel võimalik jätkata haridusteed kutsekoolis. Praegu on kutsekoolides kohti 35 protsendile põhikooli lõpetajatest. Tegelikult soovis möödunud sügisel kutseharidust omandama minna 27 protsenti 9. klassi lõpetajatest. "Valiku kutsehariduse kasuks teevad õpilased, kuid riik peab pakkuma neile rohkem võimalusi," ütles haridusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaekspert Marge Kõiva. Tööjõupuudus tööstuses Selle 50 protsendi kutsehariduse kohtade alla läheb ka kutsealane eelkoolitus gümnaasiumiklassides, kus õpilasel on võimalik valikainete arvel käia mõnes kutseõppe tunnis. Kõiva sõnul on kutsehariduse arendamise kaks peamist eesmärki kasvatada noorte sotsiaalset valmisolekut tööturule sisenemiseks ja valmistada neid ette, arvestades tööturu pidevalt muutuvaid vajadusi. Praegu on kõige suurem vajadus tööjõu järele tööstuse ja tehnoloogia valdkonnas: metalli-, puidu- ja tekstiilitööstuses. "Tegelikult on konkreetsete oskuste puudumisest suurem probleem isikuomaduste puudumine - noortel pole kohusetunnet ja täpsust ning seda neile kolme aastaga ei õpeta," selgitas Kõiva. Eesti kaubandus-tööstuskoja juures tegutsev kutsereformi komisjon on töötanud välja 138 erialastandardit, milles on kirjas töötaja oskused. Miljonid kutseharidusele Eesti kaubandus-tööstuskoja turundusjuhi Siim Raie sõnul aitavad standardid ühelt poolt tööandjaid, kes teavad, mis oskusi standardi alusel kutsetunnistuse omandanu valdab. Teisest küljest avaldub kutsestandardites selge nõudmine koolidele, millistele vajadustele nende koolitatud spetsialistid peavad vastama. Kuna standardite väljatöötamises osalevad ka koolide esindajad, ei ole standardite juurutamisega õppekavades probleeme, kinnitas Raie. Tänavu sügisel ootab põhikooli lõpetajaid kutseõppeasutustes 6000 õppekohta. Seda on 600 koha võrra rohkem kui mullu, samas on tänavu ka 9. klassi lõpetajaid rohkem kui mullu. Koos õppekohtade suurendamisega suureneb ka kutseharidusele eraldatav raha. Kui tänavu kulub kutseharidusele 422 miljonit krooni, siis 2004. aastal peaks riigi rahaeraldised ulatuma 674 miljoni kroonini. Üldise reformi käigus kutsekoole kinni ei panda, kuid mõned koolid ühendatakse või antakse munitsipaalalluvusse. Samal teemal Postimehes Kutseõppe ümbersünd Kutseharidus peab muutuma noorte jaoks köitvaks alternatiiviks Kutseõppe võlu ja valu Kutseharidusest kirjutab haridusminister Tõnis Lukas
Postimees 28.02.2001
http://www.postimees.ee/index.html?op=lugu&id=12680&number=133&rubriik=3
Merike Lees
0
0

2009

2008

2007

2006

2005

2004

2003

2002

2001

2000