PM: Maksukoormus ja sotsiaalreformid

18.07.2001

Majanduskeskkonna ühe näitajana on tavaks vaadata üldise maksukoormuse taset. Kui suur aga on õiglane maksukoormus? Adekvaatse pildi saamiseks tuleb lähtuda eeldusest, et maksukoormuse hulka kuuluvad ka sundkindlustused ning riigilõivud osas, mis ületavad tegelikke kulusid mingi dokumendi või toimingu eest. Tervikuna tuleb maksukoormust suurendavaks lugeda sellised lõivud, mis on oma olemuselt maksu iseloomuga, nagu näiteks toiduainete käsitlemise või jõusööda puhul teostatavate järelevalvetoimingute lõivud. Eesti liikumisel arenenud riikide sekka on ühe viimase sammuna peetud vajalikuks vastu võtta töötuskindlustuse seadus. See uuest aastast jõustuv sundkindlustuse liik, mille määraks on töötaja poolt tasutav kuni kaheprotsendine ja tööandja poolt tasutav kuni üheprotsendine kindlustusmakse töötajale makstud palgalt. Siin ei teki kaheti mõistmise võimalust, kuidas see mõjutab järgmisest aastast meie maksukoormust. Sotsiaalmaksu lisand Töötuskindlustusmaksed on olemuselt sotsiaalmaksu lisand. Tegelikult kujutabki sotsiaalmaks endast erinevate sundkindlustuste kogumakset, mis on Eestis kehtestatud üldpõhimõtetest kõrvale kaldudes maksuna. Piltlikult võiks öelda, et lisaks pensionikindlustusele ja ravikindlustusele, mida inimesed on siiani saanud sotsiaalmaksu arvelt, hakkavad nad saama ka töötuskindlustust. Tekib küsimus, milleks selline peitusemäng. Töötuskindlustuse hüvede jagamise oleks võinud väga hästi korraldada ka sotsiaalmaksu mehhanismi kaudu. Piisanuks üksnes vastava protsendipunkti võrra maksumäära tõstmisest. Samalaadsete rahaliste kohustuste koondamine üheks makseks oleks lihtsustanud ka selle kohustuse administreerimist. Ka administreerimiskulud riigi poolt ning kohustuste täitmise kulud maksumaksja poolt oleksid olnud madalamad. Seda enam, et ka töötuskindlustuse maksed tuleb esmalt kanda maksuameti pangakontole. Väljakujundatud töötuskindlustusskeemi puhul on de facto tegemist sotsiaalmaksu tõstmisega. De iure on aga skeem maskeeritud töötuskindlustuseks, mis paistab välja hoopis vähem hirmutav kui sotsiaalmaksu suurendamine. Et muuta maksukoormuse kasv inimestele võimalikult nähtamatuks, on töötuskindlustus omakorda jagatud veel kaheks, nii et osa maksest arvatakse palgast maha, teise osa aga tasub tööandja palgasumma pealt. Põhjused, miks olemasolevat süsteemi hakati uute nimetustega täiendama, on arvatavasti poliitilised. Sotsiaalmaksu määra tõstmine oleks väga ebapopulaarne otsus ja nii osutus psühholoogiliselt lihtsamaks uue nimetuse sissetoomine. Selliste reformide tegelik mõju aga väljendub lõpuks ikkagi maksukoormuses. Milline on konkreetselt töötuskindlustuse mõju maksukoormuse määrale, saab selgeks tuleva aasta lõpus. Igal juhul on põhjust tõsiselt kahelda, et valitsuse kinnitatud programm, mis näeb muu hulgas ette maksukoormuse alandamist nelja aasta vältel ning mille eest peaminister Mart Laar ka maksumaksja sõbra auhinna sai, ei realiseeru isegi ligilähedaselt. Põhjus on selles, et olemasolevate maksude raames võivad maksumäärad küll veidi väheneda ja maksubaas kitseneda, kui aga järjest kehtestatakse uusi maksukoormust suurendavaid instrumente, siis maksukoormus tõenäoliselt ikkagi tõuseb. Seni pole Riigikogul õnnestunud vastu võtta kogumispensionide seadust, millega sätestatakse kohustuslik kogumispension. Õigemini on see kohustuslik vaid neile, kes on sündinud aastal 1983 või hiljem. Pensionireformi tulemusel suunatakse sotsiaalmaksu liikumine mõnevõrra ümber. Senisele sotsiaalmaksule lisandub reformi tagajärjel veel 2 protsenti. See summa läheb kohustusliku kogumispensioni arvele lisaks 4 protsendile, mis siirdatakse sinna üldisest sotsiaalmaksu määrast. Maksukoormus tõuseb Kohustusliku kogumispensioni maksetel (nn teine sammas - 4 protsenti maksab tööandja sotsiaalmaksu arvelt ja 2 protsenti töötaja oma palgast) on võrreldes üldise pensionikindlustuse raames teostatavate maksetega (nn esimene sammas - 16 protsenti töötaja palgast) teatud eripära. Esimese samba raames maksumaksjate poolt tehtavad maksed lähevad ühte katlasse seaduse alusel määratud pensionidena väljamaksmiseks. Teise samba puhul tehakse palgast kokku kuni 6 protsendi ulatuses makseid personaalsele pensionikontole, mida haldab mõni pensionifond. Pensioniea saabudes makstakse see raha inimesele perioodiliselt välja, millele lisanduvad veel aastate jooksul pensionifondi poolt teenitud intressid. Kui inimene enne pensioniea saabumist sureb, lähevad osakud üle tema pärijatele. Mis siis juhtub meie maksukoormusega? Töötuskindlustuse arvelt lisandub järgmise aasta algusest sotsiaalmaksule sisuliselt 1,5 protsenti. Eeldades, et kogumispensionide seadus järgmise aasta keskel jõustub, lisandub ka sealt veidi. Täpne tulemus saab jällegi selguda ainult aasta lõpus, sest vabatahtlike liitujate arvu pole võimalik täpselt prognoosida. Ühest küljest on inimeste heaolu ja põhiseaduses sätestatud eesmärke ja lubadusi silmas pidades oluline, et sotsiaalsete garantiide parandamise suunas tehtavad sammud ette võetakse. Hoopis teine küsimus on aga, milliste ressurssidega see toimub. Uue rahalise kohustuse kehtestamine ei nõua erilisi vaimupingutusi. Maksukoormuse rakkes hoidmiseks tuleb samal ajal vähemalt sama suures ulatuses vähendada muid maksusid, et vältida maksukoormuse tõusu. Maksukoormuse edetabel ei ole koht, kus Eesti peaks proovima maailma esikolmikusse jõuda. Nii pensionireform kui ka teised sotsiaalseid tagatisi parendavad sammud riigi poolt on rahva silmis teretulnud. Kuid reaalset positiivset mõju avaldavad need ainult siis, kui seda ei tehta maksukoormuse suurendamise arvelt. Kohustusliku kogumispensioni, töötuskindlustuse ja muud kodanike heaolu suurendamisele suunatud reformid peavad käima käsikäes riigi administratiivsüsteemi reformiga ja haldusreformiga. Anumasse ei ole mõtet vett juurde valada, kui põhjas olevast august kõik välja voolab. Õiglane maksukoormuse tase ei ole mingi fikseeritud protsendimäär, vaid otseses sõltuvuses sellest, mida riik saadud rahaga teeb. Heaperemehelikkus ja säästlikkus on sõnad, mida valitsuse liikmed peaksid sagedamini peegli ees harjutama.
Postimees 18.07.2001
http://www.postimees.ee/index.html?number=262&op=lugu&id=26529
Kalle Kägi
Maksumaksjate Liidu peasekretär
0
0

2009

2008

2007

2006

2005

2004

2003

2002

2001

2000