|
AADU LUUKAS: Eesti vajab rahvuslikku kokkulepet
28.11.2001
Vaatamata Eesti kiirele majanduslikule arengule viimase kümne aasta jooksul, on paljud majandusliku arengu näitajad täna üsna murettekitavad. Minu hinnangul on Eesti edasise arengu võtmeküsimus selles, kas me suudame õppida rahvuslikku koostööd.
Areng pidurdub. Eesti majanduskasv jääb erinevate hinnangute põhjal järgmisel aastal vaid 3-4% vahele, mis ei ole teab kui suur näitaja. Tunnistagem, et maailmamajanduse jahedad tuuled ei ole nende madalate numbrite puhul sugugi ainsaks mõjuriks.
Meie tööpuudus on täna ligi kaks korda kõrgem Euroopa Liidu keskmisest - näitajad vastavalt 13,7% ja 7,6%. Eesti elanike ostujõud on aga olnud mitu aastat püsivalt veidi rohkem kui kolmandiku sellest samast, Euroopa Liidu riikide keskmisest tasemest.
Maksukoormuse vähendamise lubadusest hoolimata suureneb see justkui märkamatult, riigihalduses on mitmed olulised reformid pooleli või tegemata. Suure tööpuuduse kõrval kurdavad ettevõtjad, et meil napib oskustöölisi, endiselt süveneb Eestis regionaalne ebavõrdsus. Lisaks rahvastiku vananemine ja sellest tulenev töötegijate hulga kahanemine ühiskonnas. Need kõik on väga tõsised probleemid, mida lahendamata ei ole meil põhjust varsti enam Eesti kiirest arengust rääkida.
Riik jääb jänni. Kui me seda endale ei tunnista, leiame end peagi olukorra ees, kus aktiivsem osa meie rahvast läheb välismaale paremat elu otsima. Välisinvestorite huvi aga kahaneb ning me seisame tõsise probleemi ees - kuidas ja kas üldse nõrga majanduse toel saab riik täita riigi ülesandeid - maksta inimestele palku ja pensione ning anda noortele haridust?
Minu nägemuses on üks võimalik lahendus erinevate ühiskondlike jõudude vaheline üldrahvalik kokkulepe, milles osaleksid nii tööandjad kui töövõtjad, nii erakonnad kui ka kolmanda sektori mittetulunduslikud organisatsioonid. See oleks ühine kokkulepe, mis peaks sätestama riigi arengu olulisemad eesmärgid ja nende saavutamise põhimõtted.
Õpime Iirimaalt. See ei oleks novaatorlik idee, kuna näiteid, millest õppida ja oma kokkulepet sõnastada, on olemas. Iirimaa oli vähem kui viisteist aastat tagasi Euroopa üks vaesemaid maid oma ligi 20% tööpuudusega ja majandustoodanguga elaniku kohta 75%.
Kuid iirlased suutsid sõlmida sellise üldrahvaliku kokkuleppe, millega tööandjad, ametiühingud ja erinevad poliitilised jõud panid kõik koos paika palgapõhimõtted, riigi kulutuste määra ning maksupõhimõtted. Iiri valitsus töötas välja järjepideva tööstuspoliitika, millega pandi alus kiiresti arenevale oskuste-mahukale eksporditööstusele. Haridussüsteem muudeti ajakohaseks ja rohkem tööturgu arvestavaks.
Mis oli sellest rahvuslikust kokkuleppest tingitud tegevuse tulemus? Aastal 2000 oli Iirimaa majandustoodang 118% Euroopa Liidu tasemest ühe elaniku kohta, Iirimaa tööpuudus oli kahanenud vaid 3,9% ning majanduskasv oli 10,7% aastas (2000. aastal).
Vähetähtis pole ka see, et riigi majandusasjade kordasaamise järel oli Iirimaa rahvaarvu kasv 1,2% aastas. See tähendab, et kasvab ka töötegijate osakaal. Iirimaa kogemus ja numbrid räägivad minu arvates iseenda eest.
Kuid ma hoiatan, et ainuüksi selline kokkulepe ei saa olema mingi võlurohi, kuid üks ühiskonna edasise arengu alus kindlasti. Ja oluline on endale tunnistada, et meil on oma riigi arendamiseks mõndagi õppida ja üle võtta. Peamine on aga soov seda teha.
Aadu Luukas, Pakterminali nõukogu esimees, suurettevõtjate assotsiatsiooni juhatuse aseesimees
Eesti Päevaleht 28.11.2001
http://www.epl.ee
Aadu Luukas
0
0
|
|
|
Eesti
English
Πо-русски
Uudiskirjad