|
EPL: Kutsehaigustest lahti ei saa
15.04.2002
Ehkki oleks tore öelda, et 45 aasta pärast pole Eestis ühtegi kutsehaiget, pole see kahjuks võimalik. Ka meist rikkamatel riikidel on nad olemas, kuigi arvud on väiksemad.
TEISED TÕVED. Kõvasti muutub kutsehaiguste iseloom. Tulevad luu- ja lihaskonnahaigused, nt seljavalud, stressist tingitud haigused, ülekoormushaigused. Nõukogude ajast päritud vibratsioonitõbi jääb tahaplaanile.
Eestis räägitakse uute töökohtade loomisest, kuid pole kuulnud, et räägitaks kvaliteetsete töökohtade loomisest. Sellest probleemid algavadki.
Ei ole mõeldav, et asi laheneb ainult tööandja jälgimisega. Kui inimene ise mõtleb ainult, kuidas võimalikult rohkem ja ükskõik mis hinnaga raha teenida, siis ei olegi mitte kunagi muud tulemust loota. Tööandja seaduserikkumist see loomulikult ei õigusta, kuid kutsehaiguste vältimine ei ole üksnes tööandja, vaid ka inimese enda mure ja huvi. Kui töötingimused on kehvad, tuleb mõelda, mis on alternatiiv, kas töötada aasta üliinimlikes tingimustes ja edasi olla tööea lõpuni invaliid? Kui on hirm oma nõudmiste tõttu tööst ilma jääda, võib pöörduda tööinspektsiooni või töötervishoiu keskuse poole.
Uued seadused. Kui võetakse vastu tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seadus, kohustusliku kindlustuse seadus, ei peaks tööandjaga enam taolisel kujul vaidlusi tekkima. Et tööandja niikuinii maksab kindlustusmaksu, ei ole ta ehk enam nii tundlik kutsehaigusega seotud kulutuste suhtes. Ka muutub kutsehaigete arv tõenäoliselt täpsemaks, sest praegused arvud iseloomustavad pigem diagnoosimise mahtu.
Eesti Päevaleht 15.04.2002
http://www.epl.ee
Eesti Päevaleht
0
0
|
|
Eesti
English
Πо-русски
Uudiskirjad