Kommentaarid II kvartali palgakasvule

27.08.2002

26. augustil 2002 teatas Statistikaamet, et tänavu teises kvartalis oli Eesti keskmine täis- ja osalise tööajaga töötajate brutopalk kuus 6353 ja tunnis 35,40 krooni. Loe lähemalt... Kommentaarid palgakasvule ÄP juhtkiri: Palgakasvu aitavad tagada madalamad maksud Eesti keskmine palk on kümne aastaga suurenenud enam kui poolsada korda, 6353 kroonini tänavu II kvartalis - ning sissetulekud on hakanud kiiremini kasvama ka maal. Samal ajal on tööpuudus langenud viimase viie aasta madalaimale tasemele - II kvartalis oli see 9,4%. See omakorda tähendab elanike elujärje paranemist. Kuidas aga tagada järjepidevat sissetulekute kasvu? Retsept ei ole keeruline - hoida head majanduskliimat, mis tagab investeeringute voolu ettevõtlusse, mis omakorda annab juurde uusi töökohti; tuua palgad ümbrikust välja; tõsta tööviljakust; vähendada bürokraatiaaparaati, alandada üksikisiku tulumaksumäära. Majanduskeskkonna tervis sõltub paljuski Toompeal võimul olijaist, aga ka Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Senine majanduspoliitika on olnud edukas ja on oluline, et tuleval kevadel võimule pääsevad rahvaasemikud seda pea peale ei pööra - see võib senised saavutused nullida. Oluline on, et maksude peatükis seisab investeeringute tulumaksuvabastus ka pärast peatüki lõplikku sulgemist. Majandusest umbes viiendik tegutseb varjus. Varimajanduses tegutsejate elu saab teha keerulisemaks - neilt tuleb võtta võimalused petmiseks, maksudest kõrvalehoidmiseks. Illegaalse äri vastu aitab tõhusam kontroll, aga ka näiteks põrandaaluse kütuseäri puhul kütuseaktsiiside ühtlustamine. Teine suur reserv on palkade ümbrikust väljavõtmine. Praeguse palgakasvu võib suures osas kirjutada ümbrikupalga maksmise vähenemise arvele. Mida enam inimesed hakavad mõistma, et suurem rahasumma ebaausalt pihus pole neile kasulik, seda kiiremini legaliseerub palgamaksmine - tegelikust palganumbrist sõltub nii pensioni suurus vanaduspõlves, aga ka juba praegu käegakatsutavam eelis - pangast saadava (eluaeseme)laenu suurus. Selle mõistmine tugevdab n-ö survet altpoolt tööandjale maksta töötajatele palka ausalt. Ümbrikupalkade maksmise vähenemine on üks võimalik seletus, miks palgad kasvavad meil mitu kvartalit järjest kiiremini kui tootlikkusenäitajad. Osa palgakasvust tuleb ka loomulikust palgatõusust, tuleneb suurenenud investeeringutest tootmisse (otsene investeeringute tulumaksuvabastuse tulemus) ja tööjõu paranenud tootlikkusest. Ühispanga analüütiku Sven Kunsingu hinnangul võiks loomulik palgatõus viimaste aastate inflatsiooni ja SKT kasvu vaadates olla kuni 8-9% nominaalpalga kasvust. Oleme lasknud endal üle pea kasvada monopolidel - ntenergeetikasektori keskmise palga numbrid on üsna "tipu" lähedal. Samas on viimasel ajal tarbijahindu kasvatanud nimelt ca 33% elektri hinna tõus. Muret tekitab suundumus, et keskmine palk avalikus halduses, riigikaitses ja kohustuslikus sotsiaalkindlustes on järjepidevalt olnud finantsvahenduse järel teisel-kolmandal kohal. On mõistetav, et kinnisvarasektor on kolmandal kohal - ses sektoris on toimunud elavnemine. Loomulik pole aga see, et need, kellelt makse kogutakse, saavad madalamat palka, kui need, kes nende maksudest elavad. See näitab, et meie maksukoormus on liiga kõrge. Ning siit tulebki otsida üksikisiku ka tulumaksu vähendamise võimalust - see on olemas. ÄP: Palgatõus ohustab konkurentsivõimet Sulev Oll Kiire palgatõus, mis teises kvartalis ulatus statistikaameti eile avaldatud andmetel üle 10 protsendi, võib analüütikute sõnul ohustada Eesti konkurentsivõimet. "Kui palga kasv on tõepoolest nii kiire ja ei peegelda ümbrikupalkade vähenemist, on see pikaajalises plaanis ohtlik Eesti konkurentsivõimele ja valuutakomitee stabiilsusele," sõnas Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing. Suprema analüüsiosakonna juhataja Veikko Maripuu väitel on palga kasv majanduse praegust olukorda ning suurenenud ebakindlust arvestades liiga kiire. "Põhiliselt on kiire palgatõusu taga sisetarbimisele suunatud valdkondades toimuv, mis on upitanud ka keskmist näitajat," rääkis ta. "Kodumaise nõudluse ajutine suurendamine pole aga Eesti majandust tervikuna, väga väikest kohalikku turgu arvestades optimaalne areng." Palgatõusu negatiivset poolt tõdes ka Liis Elmik rahandusministeeriumist. "Et kompenseerida palgakulude suhteliselt kiiremat kasvu, peavad ettevõtted tõstma toodangu müügihinda," rääkis ta. "Teise võimalusena väheneb ettevõtete kasum, mis pärsib hilisemat investeerimisaktiivsust." Palgakasvu ohtlikkust tõdesid ka ettevõtjad. "Tekstiilitööstuses, kus käsitsitöö osakaal küllalt suur ja tootmist lõpuni automatiseerida sisuliselt võimatu, hakkab pidev palgatõus kahtlemata oma mõju avaldama," ütles enamiku toodangust eksportiva ASi Toom Tekstiil müügidirektor Innar Susi. "Niipea, kui toodangu hind tõuseb, langeb nõudlus." 2002. aasta teises kvartalis oli Eesti ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 6353 krooni ja tunnis 35,40 krooni. Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes oli kuupalk 10,1% ja tunnipalk 9,5% kõrgem. Hansabank Marketsi analüütik Maris Lauri nimetas palgatõusu ootuspäraseks ja selle aluseks eelkõige majanduskasvu ning üksikute majandusharude arengut. "Tõusu toetavad ka ettevõtjate optimistlikud ootused tuleviku osas, mis tähendab valmisolekut lisaks uute töötajate palkamisele tõsta ka olemasolevate töötajate palku," rääkis ta. Ka Sven Kunsingu sõnul on osaliselt tegemist loomuliku palgatõusuga, mis tuleneb tööjõu paranenud tootlikkusest. "See võiks viimaste aastate inflatsiooni ja SKT kasvu vaadates põhjendada kuni 89% nominaalpalga kasvust." Nii Kunsing kui Lauri nimetasid palgatõusu ühe põhjusena ümbrikupalkade osakaalu vähenemist tööhüvitistes. "Sektorites, kus palgakasvud on kõige kiiremad, on ilmselt suurel määral tegu ümbrikupalkade maksmise vähenemisega," lausus Kunsing. Tema sõnul on palga kasv kiire seal, kus viimastes kvartalitestki - kalanduses, kinnisvaras-äriteenustes ja põllumajanduses. "Märgatav palga kasvu kiirenemine on toimunud ehituses, mida võib ilmselt siduda ka väikese buumiga selles sektoris," sõnas ta. Ümbrikupalkade vähenemise teesi kinnitas ka Eesti Kalaliidu tegevdirektor Valdur Noormägi, kelle sõnul on kalurid ilmselt hakanud enam oma sissetulekuid legaliseerima. "Deklareerimata kalamüük turul sularaha eest on asendumas pankade kaudu käiva arveldusega," sõnas ta. Keskmine brutokuupalk tõusiski kõige enam, 47,3%, just kalanduses. Samas peab kalurite liidu juht Toivo Orgussaar nii suurt palgatõusu ebatõeseks. "Number ei saa mingil juhul olla reaalne," sõnas ta. "Mis puutub rannakaluritesse, siis keskmine palk neil kindlasti hoopis langes, traallaevade puhul võis mõningase tõusu anda aga räime ja kilu hinnatõus, juhul kui sellest mingi osa oli ette nähtud palkadeks." Statistikaameti palgastatistika sektori juhataja Mare Kusma sõnul põhineb number siiski ammendaval uuringul. "Ainult neli kalanduses tegutsevat väikeettevõtet ei vastanud teises kvartalis meie küsimustikule," sõnas ta. "Samas on kalanduses väga suured palgakäärid, palk väikeettevõtetes ulatub 1600-8300 kroonini." Kõige kõrgem brutokuupalk selle aasta teises kvartalis oli finantsvahenduses, olles keskmisest kuupalgast 1,9 korda kõrgem. Sven Kunsingu väitel on see ka üks enim tõeseid palganumbreid näitavaid sektoreid, millede hulka kuuluvad ka kõikvõimalikud riigiga seotud valdkonnad. Kõige madalam kuupalk oli hotellide ja restoranide tegevusalal - 56,8% keskmisest, ka oli see tegevusala ainus, kus keskmine palk eelmise aastaga võrreldes langes. Sven Kunsingu ennustuse kohaselt on aasta pärast nominaalpalga kasvunumbrid 8-9%, seda juhul, kui majanduses on 5% reaalkasvu. "Paljuski on see muidugi kinni selles, milline on olukord maailmas ja kas meie ekspordile on nõudlust," sõnas ta.

EPL: Inimesed ei tunneta palga kasvu (1) Raigo Neudorf Kuigi statistikaameti arvutuste kohaselt tõusis keskmine brutokuupalk selle aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga ligi 600 krooni võrra, väidavad paljud, et nende palk pole nimetatud ajavahemikul suurenenud. Tootmisettevõttes töötav Maive (32) ütles, et viimase pooleteise aasta jooksul pole tema palk suurenenud. "Kuigi ettevõte on selle aja jooksul uusi arvestatavaid tellimusi saanud, pole mu sissetulekud kasvanud." Viru Kalatööstuse juhatuse esimehe Agu Laanemetsa sõnul tunduvad statistikaameti andmed keskmise palga tõusu kohta kalandussektoris kahtlased. "Meie ettevõttes pole palk viimase aasta jooksul muutunud," lausus Laanemets. Samas näitavad statistikaameti andmed, et kalanduses kasvasid brutopalgad aastaga ligi 50 protsenti. "Minu palk on muutumatuna püsinud viimased kolm aastat," lausus Laanemets. Statistikaameti palgastatistika sektori juhataja Mare Kusma ütles, et keskmist palka ei pruugi inimesed tunda seetõttu, et valdkonniti on palganumbri muutused väga erinevad. "Näiteks kalanduses on palgatõusule kaasa aidanud uute väikeettevõtete tekkimine," lausus Kusma. "Kalanduse all on seejuures mõeldud vaid kalapüüki," selgitas ta. Kusma sõnul väheneb kalandussektoris töötavate inimeste hulk pidevalt, mistõttu on ka palganumbrite kasv hästi märgata. Ta lisas, et palga tegelik kasv võib paljudele jääda märkamatuks ka seetõttu, et see saavutatakse preemia maksmisega. Viited Äripäev Eesti Päevaleht
Ülevaate koostas Tööandjate Keskliit
0
0

2009

2008

2007

2006

2005

2004

2003

2002

2001

2000