Kommentaarid keskmise palga kasvule

Eesti Päevaleht: Palk kasvab aastas 9 protsenti (9)

Anti Ronk

• Eestlaste ostujõud on sakslaste omast 10 korda väiksem
• Sampo pank ootab 9- ja Konjunktuuriinstituut 6-protsendilist palgatõusu

Analüütikute hinnangul jätkub kuni 10-protsendiline keskmise palga tõus Eestis ka järgmisel aastal. Selle aasta II kvartalis oli keskmine brutokuupalk 6915 krooni, eelmise aasta sama perioodiga võrreldes oli tõus 8,8 protsenti.

"BLRT Grupis tõusis ligi 3600 inimesel eelmisel aastal palk keskmiselt 10 protsenti. Palka tõsteti esmajoones tänu tööviljakuse kasvule. Suurt rolli mängisid ka suured tellimused," ütles BLRT Grupi avalike suhete juht Urmas Tooming.

"Järgneva paari aasta jooksul peaks palga keskmiseks nominaalkasvu ülemiseks piiriks jääma 8-9 protsenti," ütles Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit. "Edasine üle 10-protsendiline palgakasv oleks liiga kiire. Keskmise palga näitaja on kindlasti seotud majanduskasvuga, olgu siis tegeliku või oodatavaga."

Pankrot ähvardab

"Kui eeldada, et keskmise palga dünaamika langeb kokku kogu töötasufondi omaga, siis ei tohiks see ületada keskmist majanduskasvu. Vastasel korral oleks tegu olukorraga, kus töötasud suurenevad tootlikkusest kiiremini ning ettevõtjad liiguvad pankroti poole," lisas Saarniit.

Tavaliselt on Saarniidu sõnul hiljem tavaliselt selgunud, et kogu töötasufondi kasv on olnud keskmise palga omast aeglasem. Erandiks oli käesoleva aasta I kvartal, mil tööjõu kulud SKP ühiku kohta erinevalt varasemast suurenesid. Selle põhjuseks võisid olla kas liiga roosilised tulevikulootused või ka töövõtjatele kehtestatud kindlustusetüüpi maksete (nt pensionikindlustuse II sammas) mõju palgaläbirääkimistele.

"Eelmisel aastal tõusis Eestis keskmine palk 11,5 protsendi võrra, sel aastal ootab Sampo pank 9,5-protsendilist palgatõusu. See tähendab, et aasta keskmiseks palgaks kujuneb 6680 krooni," ütles Sampo panga makromajanduse analüütik Anne Karik-Uustalu.

"See on positiivne uudis," ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtiv teadur Leev Kuum ja lisas, et "kui vaadata meie käesoleva aasta II kvartali prognoose, oli see ka täpselt 6900 krooni".

Palga tõusud ja mõõnad on Kuumi sõnul Eestis väga hästi prognoositavad tänu trendidele, mis on selgelt välja kujunenud. Kolmandas kvartalis langeb see instituudi prognooside kohaselt 6500 kroonile ja aasta lõpus tõuseb uuesti.

Käesoleva aasta II kvartali palgatõus on Karik-Uustalu sõnul viimaste aastate kvartaalseid palgatõuse võrreldes kõige väiksem. "Alanenud palgakasvu tempos peegeldub mõningal määral inflatsiooni ootuste alanemine.
Prognoosisime, et brutopalk tõuseb II kvartaliga võrreldes eelmise aastaga 9 protsenti, aga see piirdus kõigest 8,8-protsendilise tõusuga."

Reaalkasv 6,6 protsenti

"Majanduse reaalkasv on viimasel kolmel aastal olnud keskmiselt 6,6% ja keskmine nominaalne brutopalk kasvanud 11,4%. Eeldades majanduse püsimist 5% rajal, võiks see tähendada lähiaastatel palgakasvu vahemikus 9–10%," lisas Karik-Uustalu.

"Arvan, et eestlasele on kõige olulisem see, et palgad tõusevad. Trend on selline, et reaalpalgad tõusevad aastas 5-6 protsenti. See on võimalik eelkõige tänu positiivsele ettevõtluskeskkonnale, firmade tulemuslikule tööle ja tööviljakuse tõusule," lisas Kuum.

Eri riikide palgatasemed on paremini mõistetavad siis, kui neid võrrelda näiteks toiduainete osatähtsusega kuludest.

"Toidukulude osatähtsus on väga heaks elanike elatustaseme võrdluseks riigiti. Eestlastel on see 42 protsendilt 1992. aastal langenud nüüdseks 32 protsendile," rääkis Eesti Konjunktuuriinstituudi teadustöötaja Liina Ernits. "Euroopas on see keskmiselt 18 ja Ameerikas 12 protsendi juures."

Inimeste heaolu kasvades vähenevad Ernitsa sõnul kulutused toidule. "Kulub aastaid, enne kui eestlaste toiduharjumused välja kujunevad. Sellepärast võivad vaatamata palgatõusule püsida kulutused toidule mitmeid aastaid veel 30 protsendi juures."

Toidukulu kasvab

Millal kulud toidule Eestis vähenema hakkavad, ei julge teadustöötaja prognoosida. Pigem võib see koos palgatõusuga isegi natuke tõusta, sest inimesed hakkavad ostma kõrgema hinnaga kvaliteetsemaid toiduaineid. "Arvan, et palgatõus 12 000 kroonile EL-iga ühinemise järel väga kiiresti ei tule, kui palk vaid 5-6 protsenti aastas tõuseb," lisas Ernits.

Euroopas tehtud uuringute järgi jõuab Eesti alles 22 aasta pärast Euroopa keskmisele tasemele.

Palkade poolest on eestlased Kuumi sõnul soomlastest kuus ja sakslastest kümme korda maas. Ostujõu osas erinevus nii suur aga ei ole, sest kui võrdsustada Austria hinnatase 100-ga, siis on Eesti hinnatase võrdne 40-ga ja Soome oma 110-ga. "Sedasi arutledes on meie ostujõud soomlaste omast kolm ja saksaste omast viis korda väiksem."

"Elu on Eestis odavam. Negatiivne on aga see, et palgad on väiksemad kui mujal," lisas Kuum. "Inimene, kellel on Tartus 4000 krooni, on ostujõu poolest võrdne californialasega, kellel on 4000 dollarit."


Äripäeva juhtkiri: Palgatõus jääb Eestis järgmisel aastal soiku

Eesti inimest meelitatakse Euroopa Liitu (EL) lubadusega kõrgest palgast. Eestis jõudvat keskmine brutopalk 2010. aastaks umbes 12 000 kroonini. Seni on Eestis keskmine palk igal aastal tõusnud enam kui kümnendiku võrra, kuid eile tuli uudis, et selle aasta teises kvartalis oli keskmise palga kasv viimase kolme aasta väikseim.

Äripäeva hinnangul järgmisel aastal palgatõus Eestis pidurdub, hoolimata ELiga liitumisest. Palgatõusu ei määra liitumine iseenesest, vaid tööjõuturg, kus määravat rolli hakkab mängima riigisektori käitumine.

Praegu on kavas riigiametnike palgafond külmutada. Kui see ellu viia õnnestub, saabki see tähtsaimaks palkade tõusu pidurdajaks. Eestis on riigisektori palgad olnud aastaid tõusu mootoriks, millega erasektor on olnud sunnitud kaasa minema.

Ametnike palgafondi külmutamine on mõistlik. Riigiametnike palk on ligi kümme aastat kasvanud kõikide tegevusalade keskmisest kiiremini. Käärid keskmise ja tippametnike palga vahel on hoopis suuremad kui Soomes-Rootsis. Suurfirma juhid teenivad kõigis kolmes riigis ligi paarkümmend keskmist palka. Kuid riigiametnikud eristuvad nii üüratult lihtrahvast vaid meil. Kui Soomes ja Rootsis on tippametniku kuupalk umbes kaks keskmist, siis Eestis ületab see keskmist palka keskeltläbi kaheksa korda. Seejuures on oluline meeles pidada, et külmutatakse palgafond tervikuna. Kindlate ametnike palganumbreid võib ikka kergitada, kuid seda tuleb teha lihtsalt kellegi teise arvel.

Teiseks oluliseks põhjuseks, miks palgad ei peaks enam nii kiiresti tõusma, on tagasihoidlik tarbijahindade tõus. Kuigi meie palgad jäävad hindadega võrreldes muu Euroopa kõrval nigelaks, sunnib pidurdunud hinnatõus paigale ka palgad.

Praegu on palgatõusu näidanud ka see, et Eestis on ümbrikupalgad päris palkadeks muutunud. Inimesed, kes tahavad koguda pensioni või võtta eluasemelaenu, on sunnitud tegelikke sissetulekuid näitama. Ümbrikupalkade kadumise taga on ka maksuameti töö ja üldine maksukultuuri paranemine. Kuna aga ümbrikud on nüüd suuresti avatud ja sissetulekud kirjas, peatub ka statistiline palgatõus selle arvel.

Ilmselt lisab üldisele palgatõusu pidurdumisele survet ka maksude alandamine. Tööandjal on nüüd hea väita, et inimestel tõstab nende asemel niikuinii palka riik.

Vastuargumendiks palgatõusu peatumisele võiks olla Eesti jätkuv majanduskasv: lähme ELi, saame investeeringuid, tulevad uued töökohad ja pole ka palkadel pidureid. Pikemas perspektiivis on kindlasti oodata palkade vaikset ühtlustumist Euroopaga, kuid järgmise aasta palgad käituvad siiski Eesti tööjõuturu, mitte ELi sotsiaalpoliitika reeglite järgi. Ja ega ka näiteks rõivatootja edu välisturgudel tähenda, et ta kiirustab kohe oma õmblejaid premeerima, kui kodune tööjõuturg seda ei nõua.

Kindlasti aga jääb üldise palgatõusu aeglustumise taustal tööposte, kus palgatõus kiireneb. Sellisteks valdkondadeks võiksid olla ehitus ja põllumajandus, kuhu EL abiraha süstib.