Soome ettevõtted lõikavad kasumit uute EL riikide turgudel

Soome ettevõtted näevad oma arengustrateegiates olulisel kohal EL uute riikide turge. Suurendatakse nii eksporti kui otseinvesteeringuid. Kümne uue liikmesriigi kasvavad turud ja madalad tegevuskulud tulevad kasuks ühtsele turule, näitab Soome Majandusuuringute Instituudi*- ETLA -uuring.

Käesolev aasta toob kaasa kõige suurema Euroopa Liidu laienemise. 1. mail liitub korraga 10 uut liikmesriiki – Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Küpros ja Malta. Kuigi liitumise rõhuasetus on poliitiline, toob see aja jooksul kaasa ka muutusi majandusvaldkonnas.

Tulevaste liikmesriikide majandus on küll arenenud hästi, kuid mitte eriti kiiresti. Ainult Eesti majandus on hoogsalt kasvanud. See on seletatav soome ja rootsi ettevõtete märkimisväärsete investeeringutega. Umbes kolm protsenti Soome ettevõtete otseinvesteeringutest on tehtud liitujariikide majandusse, mis on siiski väga vähe võrreldes Soome 7% ekspordiga nendesse riikidesse. Eriti tasuvad on olnud investeeringud Eestisse ja Ungarisse. Eksport ja otseinvesteeringud toetavad teineteist - mida enam kasvab eksport, seda enam kasvab otseinvesteeringute hulk.

Kasvab eksport, allhange ja tootmine

Peaaegu kõik ETLA uuringus osalenud ettevõtetted kavatsevad laiendada oma tegevust uutes liitujamaades. Olulisemaks peetakse ekspordi suurendamist, ligi 55% ettevõtetest plaanib ekspordi suurendamist. Üldiselt on tööstus- ja suurettevõtted oma strateegiates aktiivsemad kui teenindusvaldkond ja väikeettevõtted.

Tähtsuselt järgmisena tulevad allhanke ja  tootmistegevuse laiendamine uutes liikmesmaades. Oma võimalusi klienditeeninduse laiendamiseks näevad siin ka teenindusvaldkonna ettevõtted.

Umbes 30% ettevõtetest kavatseb viia uutesse riikidesse osa oma tegevustest, seda peamiselt tootmisvaldkonnas. Sellised kavatsused on vähemalt tööstusettevõtetel ja nimelt väiksematel ettevõtetel. Teises tähtsamas valdkonnas – teeninduses, plaanivad laienemist suur- ja teenindusettevõtted. Allhanke üleviimise plaanid on umbes 7% ettevõtetest ja mõned väiksemad ettevõtted kaaluvad ka peakontori üleviimist. Emafirma kodumaa muutmist ei plaani ükski ettevõte.

Nii tööstus kui teenindus peavad kasvavaid turge peamiseks põhjuseks äritegevuse arendamiseks uutes liikmesmaades. Oluliseks mõjuriks on ka madalad tegevuskulud, mis on küll kaduv eelis, sest ettevõtluskulud tõusevad ka uutes riikides. Suurtele ettevõtetele on eelkõige olulised ühtse turu laienemisega kaasnevad eelised.

Ettevõtete asukoha valiku suhtes on mõju ka maksudel, see ei ole küll peamine faktor, kuid teatud juhtudel on ka sellel tähtsus. “Maksuvõitlus” ei piirdu muidugi ainult uute liikmesriikidega, sest tööjõu maksukoormuse vähendamisega tegeletakse praegu ka mujal. Sellepärast on oluline Soome maksude alase konkurentsivõime säilitamine tulevikus.

Jätkub ka probleeme

Hoolimata paljudest positiivsetest väljavaadetest jätkub siiski ka äritegevust raskendavaid asjaolusid. Avalik haldus on uutes liikmesmaades Soome omast nõrgem, puudulik on infrastruktuur, levinud on varimajandus ja korruptsioon, mis võivad kaasa tuua majandusliku ebastabiilsuse. Nii näiteks on silmatorkavalt suur Eesti kaubavahetuse bilansi puudujääk  Muutuda võib ka poliitiline olukord.

Laienemise ohud püsivad ekspertide arvates siiski suhteliselt stabiilsetena. Soome ettevõtjad on uute liikmesmaade turgudel tegutsenud juba pikemat aega ja nii ei ole probleemid neile uudiseks.

*ETLA http://www.etla.fi/finnish/main/  jaanuaris avaldatud uuring “EL-I laienemise mõjud ettevõtete strateegiatele“  selgitas laienemise mõjusid läbi majandusanalüüsi ja samuti ettevõtetes läbi viidud küsitluste tulemusel. Küsitlus viidi läbi Baltimaades ja Poolas äritegevust arendavates Soome ettevõtetes.    

Allikas: Teollisuustieto 1-2/2004
Kokkuvõtte koostas: Tiina Viikman