Allikad: Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Teataja ja 30. aprilli 2004 Äripäev

Töö- ja sotsiaalvaldkonda puudutavate õigusaktide muudatused alates 1. maist

Eesti Vabariigi liitumisel Euroopa Liiduga 1. mail hakkavad kehtima järgmised töö- ja sotsiaalvaldkonda puudutavad õigusaktid.

Euroopa Liidu kodaniku seadus, mis reguleerib Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikmete Eestis viibimist.

Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme suhtes on ette nähtud eraldi regulatsioon teistest välismaalastest seetõttu, et Euroopa Liidu kodanikud ja nende perekonnaliikmed ei allu kõikidele Välismaalaste seaduses sätestatud piirangutele.

Euroopa Liidu kodanikule ja tema perekonnaliikmele tuleb tagada teatud valdkondades (nt töötamise sätted) võrdsed tingimused oma riigi kodanikuga. Näiteks ei pea Euroopa Liidu kodanik ja tema perekonnaliige omama tööluba. Seejuures ei muutu Euroopa Liidu kodanik Eesti kodanikuks.

Euroopa Liidu kodanikuna vaadeldakse isikut, kellel on mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus.

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus.

Seadus sätestab välisriigi tööandja, kes ei ole Eesti resident, poolt Eestisse teenuse osutamiseks lähetatud töötajale kohaldatavad töötingimused.

Seaduse eesmärgiks on tagada teenuste osutamiseks välisriigist Eestisse lähetatud töötajate õiguste kaitse ning teenuste osutamisega tegelevate tööandjate aus konkurents.

Töötajate õiguste kaitse all peetakse silmas seda, et välisriigist Eestisse lähetatud töötajate suhtes kehtiksid samasugused töötingimused nagu  kehtivad siin töötavatele töötajatele.

Oluline on siinjuures see, et Eestis kehtestatud minimaalse kaitse tagamise kohustuslikud reeglid ei tohi takistada töötajate jaoks soodsamate töötingimuste kohaldamist. See tähendab, et kui koduriigi seadusega on garantiid soodsamad, siis kohaldatakse neid, mitte Eesti omasid.

Teenuse osutamisega tegelevate tööandjate ausa konkurentsi tagamise eesmärgiks on vältida sotsiaalset dumpingut ehk olukorda, kus teenuse osutaja võidab pakkumise seetõttu, et tema asukohariigis on tööjõukulud väiksemad kui pakkumise korraldanud riigis. Analoogne regulatsioon kehtis Eesti tööandjate poolt oma töötajate lähetamisel teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse.

Soolise võrdõiguslikkuse seadus.

Seaduse eesmärgiks on tagada Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev sooline võrdne kohtlemine ning edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust ja üldist hüve kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

Ettevõtluse seisukohalt on oluline eelkõige seaduse 2. peatükk, mis sätestab diskrimineerimise keelu töösuhetes. Diskrimineerivateks loetakse tööelus juhtumeid, kui tööandja valib tööle või ametikohale, võtab tööle või tööpraktikale, edutab, valib väljaõppele või ülesande täitmiseks või saadab koolitusele ühest soost isiku, jättes kõrvale kõrgema kvalifikatsiooniga vastassoost isiku, välja arvatud juhul, kui tema tegevusel on kaalukad põhjused või see tuleneb sooga mitteseotud asjaoludest.

Töötaja, kes on seisukohal, et talle on tekitatud diskrimineerimise keelu rikkumisega kahju, võib nõuda nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamist.

Töölepingu seaduse ja otsuse Eesti Vabariigi töölepingu seaduse rakendamise kohta muutmise seadus.

Seadus sisaldab Töölepingu seaduse (edaspidi TLS)  muudatusi järgmistes valdkondades: noorte töökaitse, töölepingu kehtivus tööandja muutumise korral, informeerimine ja konsulteerimine tööandja vahetumise korral, võrdne kohtlemine ja osalise tööajaga töötajad ja töölepingu kohustuslikud tingimused.

Valdkonnas noorte töökaitse sätestatakse võrreldes kehtiva töölepinguseadusega täiendavaid piiranguid alaealiste tööle.

Kuna Euroopa Liidu direktiivid ja Euroopa Kohus tõlgendavad ettevõtjate, ettevõtete või nende osade ülemineku mõistet palju laiemalt, kui see on sätestatud kehtiva TLS §-s 5, siis sätestab Eelnõu need konkreetsed juhud, mil töölepingust tulenevad õigused ja kohustused lähevad üle uuele tööandjale. Eelnõu täiendab Töölepinguseaduse § 82 lõiget 1, mille kohaselt kuulub tööleping lõpetamisele töötaja algatusel kui on toimunud töötingimuste oluline halvenemine tööandja vahetumise tõttu.

Tööandja õiguste ja kohustuste üleminekut ei kohaldata tööandja ettevõtte üleminekule pankrotimenetluses, kui otsustatakse tööandja likvideerida. Selle regulatsiooni eesmärgiks on ära hoida maksejõuetusmenetluse väärkasutust, mille eesmärk on võtta ära töötajatele ettenähtud õigused (kompensatsioon).

Lisandub § 6¹, mis reguleerib töötajate informeerimist ja konsulteerimist tööandja vahetumise korral.

Töötajate võrdset kohtlemist puudutava regulatsiooniga lisatakse TLS sätted, mis reguleerivad võrdset kohtlemist töölevõtmisel, töölepingu sõlmimisel, töö tasustamisel, töö-või ametialasel edutamise, korralduste andmisel, ümber-või täiendõppe võimaldamisel või mõnel muul viisil. Tuuakse sisse kaudse ebavõrdse kohtlemise mõiste.

Eelnõu piirab tähtajaliste töölepingute sõlmimist mitu korda järjest. Juhul kui määratud tähtajaga tööleping on sõlmitud sama töö tegemiseks rohkem kui 2 korda järjest, loetakse see sõlmitu määramata tähtajaga töölepinguks. TLS-sse lisatakse säte, mille kohaselt töötajale, kelle tööleping on sõlmitud määramata ajaks, ei või kohaldada töösuhtes ebasoodsamaid tingimusi kui võrreldavale töötajale, kelle tööleping on sõlmitud määramata ajaks.

Tööandja peab teavitama töötajate esindajaid ja täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalustest ning vastupidi. Samuti peab tööandja arvestama täistööajaga töötaja taotlusega viia ta üle osalise tööajaga tööle ja vastupidi.

Töölepingu kohustuslikele tingimuste hulka lisatakse järgmised tingimused:

• töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus või selle määramise võimatuse korral puhkuse andmise või määramise kord;
• etteteatamistähtajad töölepingu lõpetamiseks või selle määramise võimatuse korral etteteatamistähtaja määramise alused;
• viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule.

Lisaks eeltoodule täiendatakse TLS paragrahviga, mis reguleerib töölepingu sõlmimist juhul kui töötaja töötab välisriigis kauem kui üks kuu. Sellisel juhul peab tööandja töölepingu vormistama hiljemalt kahe kuu jooksul.

Autor: Marget Henriksen, Kaubandus-Tööstuskoja Majanduspoliitika- ja õigusosakonna jurist

Vaata lisaks Eesti Kaubandus-Tööstuskoja teatajast:
KÜTUS, TUBAKAS, ALKOHOL alates 1. maist 2004
1. maist jõustuvatest keskkonnaalastest õigusaktidest
Uusi õigusakte toote ohutuse valdkonnas alates 1. maist

---

Äripäev toob välja ELiga liitumisest tulenevad seadustemuudatused.

Käibemaksuseadus

• Alles jääb kauba eksport ja import ainult nn kolmandate riikidega. Impordil tuleb käibemaks tasuda tollile ja pärast tasumist taotleda tagasi käibedeklaratsiooni kaudu. Ühendusesisese soetuse puhul tuleb käibemaks tasaarvestada sama kuu käibedeklaratsioonis. Kauba ühendusesisene käive on 0% määraga.
• Tulevad mõisted, nagu paigaldatav ja kokkupandav kaup ja kauba kaugmüük.
• Erinevalt maksustatakse uute ja vanade transpordivahendite liikmesriikidevahelist müüki.
• Kasutusse tuleb käibemaksuga maksustamisel spetsiifiline kauba müügiskeem, mille nimi on kolmnurktehing.
• Teisest liikmesriigist Eestisse töötlemiseks toodud kaubast uue toote valmistamist ja selle väljavedu Eestist enam ekspordiks ei loeta, vaid tegemist on teenuse osutamisega.
• Garantiiremonditeenus ei kuulu käibemaksuga maksustamisele ainult juhul, kui seda osutatakse mitteliikmesriigi tootjale või müüjale.
• Kaob auto ostmisel seni kehtinud üleüldine 2/3 käibemaksu mahaarvamise piirang ning sõiduki soetamisel võib käibemaksu täies ulatuses riigilt tagasi küsida. Bensiini käibemaksult saab tagasi küsida vaid ettevõtlusega seotud osa.
• Kapitalirendiga kaasneb kohustus tasuda sõiduki kättesaamisel kohe käibemaks vara koguväärtuselt.
• Uusehitised ja elamumaa käibemaksustatakse.
• Euroliidusisestele reisiteenustele rakendub 18% ja siseriiklikule majutusteenustele 5% käibemaks.

Toiduseadus

• Muudetakse eritoitu, lisaaineid ja märgistamist reguleerivaid sätteid.
• Vajalik on tervisemärk kauba vabaks liikumiseks ELi turul.

Veeseadus

• Kinnistuomanikel, kellele kuulub avalikult kasutatav veekogu, muutub lihtsamaks veekogu avalikust kasutusest väljajätmise taotlemine, kui ta tahab seda kasutada kalakasvatuseks või muul eesmärgil.

Infoühiskonna teenused 

• Seadus loob Eestis paiknevatele ettevõtjatele võimalusi infoühiskonna teenustega tegelemiseks võrdsetel alustel teiste ELi kuuluvate riikidega.

Toote ohutuse seadus

• Reguleerib detailsemalt, milline toode on ohutu, milline on petliku välimusega ohtlik toode.

Pakendiaktsiisi- ja riigilõivuseaduse muutus

• Tekib maksukohustus ühendusesisese pakendi soetamisel.
• Aktsiisist vabastatakse sarnaselt eksporditud pakendiga Eestist teise ühenduse liikmesriiki toimetatud pakend.
• Muudetakse pakendi taaskasutamise aruande esitamise tähtaega, milleks on 15. veebruar.
• Pakendi taaskasutamise tõendi taotlemise ja muutmise eest tasub pakendiaktsiisi vabastuse taotleja riigilõivu senisest suuremas summas – 1000 krooni.

Jäätmeseadus

• Prügimäele ladestatud jäätmetonni saastemaks tõuseb neljalt kroonilt 2005. aastal 30 kroonile.
• Jäätmetekke eest vastutab tootja, kellel on võimalik valida, millistest materjalidest ja kuidas pakendab.
• Toodete valmistajad ja turustajad peavad toodete jäätmed kokku koguma ja käitlema. See võib tõsta 3–4% kodumasinate, aga ka autode hindu.
• Mootorsõidukite viimisel vanametalli kokkuostu või lammutuskotta on nõutav ARKi tõend registrist kustutamise kohta, mis välistab varastatud sõidukite kokkuostu.

Liikluskindlustuse seadus 

• Kohustuslik liikluskindlustus ja välismaale sõiduks vajalik roheline kaart koonduvad – esimene muutub automaatselt kehtivaks kõigis rohelise tsooni riikides.

Lõhkematerjali seadus

• Sätestab nõuded lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitlemisele, tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks ettenähtud lõhkematerjalile ja pürotehnilisele tootele ja riiklikule järelevalvele.

Turvaseadus

• Nõuded turvaettevõtjatele muutuvad karmimaks. Teenuste osutamiseks võib turvaettevõtja kasutada ainult koosseisulist töötajat.
• Seadus näeb ette turvatöötajate neljaastmelise koolitussüsteemi: esma-, põhi-, turvajuhi- ja täiendõpe. Turvaülesannete täitmiseks on vaja läbida vähemalt 16tunnine esmaõpe.
• Kõigil valveseadmeid paigaldavatel firmadel peab olema tegevusluba, mis välistab ebakvaliteetse valvesignalisatsioonisüsteemi paigaldamise.
• Paigaldajad peavad hakkama politseiametist selleks luba taotlema.
• Turvatöötaja ei saa olla eradetektiiv, pankrotivõlgnik ja kuriteo eest karistatud. Ka turvafirma ei tohi eradetektiivindusega tegelda, lisaks veel paarile tegevuspiirangule, mis hõlmavad relvade ja lõhkeainete valmistamist ning politsei- ja riigikaitsefunktsioonide täitmist.
• Samas ei tohi turvateenust osutada sisevalve ehk ettevõtja, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksus, kes valvab nende omandis või valduses olevat vara.

Reklaamiseadus

• Kui seni ei tohtinud reklaamida rinnapiimaasendajaid, sealhulgas imiku piimasegusid ja jätkupiimasegusid, siis 1. maist on reklaamikeeld üksnes imiku piimasegude kohta.

Tolliseadus ja -eeskirjad

• Euroopa Liidu siseselt vähemalt 18aastasel reisijal võib ühe kalendripäeva jooksul teisest liikmesriigist Eestisse saabudes olla pagasis isiklikuks kasutamiseks kaasas tubakatoodetest 800 sigaretti, 400 sigarillot, 200 sigarit, üks kilogramm suitsetamistubakat ja üks kilogramm närimistubakat.
• Erandina on kehtestatud Tšehhist, Eestist, Ungarist, Lätist, Leedust, Slovakkiast ja Sloveeniast sellistesse riikidesse nagu Soome, Rootsi, Taani, Saksamaale ja Suurbritanniasse veetavate tubakatoodete osas sisseveopiirang, mis on võrdne kolmandatest riikidest saabuvate tubakatoodetega.
• Alkoholi võib ELi riigist kaasa tuua: 10 liitrit kangeid alkohoolseid jooke alkoholisisaldusega üle 22 protsendi, veini kuni 90 liitrit, mille hulgas võib vahuveini olla kuni 60 liitrit, õlut kuni 110 liitrit ja muud jooke alkoholisisaldusega alla 22% kuni 20 liitrit.
• Ühendusevälisest riigist on maksuvabalt lubatud sisse tuua kas 200 sigaretti või 100 sigarillot või 50 sigarit või 250 grammi närimistubakat või 250 grammi suitsetamistubakat.
• Kangeid alkohoolseid jooke, mille kangus ületab 22 protsenti, on väljastpoolt ELi lubatud sisse tuua üks liiter või alkohoolseid jooke kangusega alla 22 protsendi kaks liitrit (sh vahuvein, liköörvein).
• Veini on Euroopa Liidu välistest riikidest sisse tuua lubatud kaks liitrit. Õlut on lubatud sisse tuua 175 euro ulatuses, mis on ühtlasi kogu imporditava kauba maksuvaba väärtuseline piirnorm.