PM: Tavatöötaja palgatõusu ei tunne

Artikkel on avaldatud 26.10.2004 Postimehes
Autor: Kristel Kossar

Kuigi Euroopa Komisjon heitis Eestile ette liiga kiiret palgatõusu, ootab hulk kodumaiste eraettevõtete tavatöötajaid asjatult märgatavalt suuremat palganumbrit.

Personalispetsialisti Jane Abroi viimane palgatõus jääb aastate taha, kui praegu eraettevõtluses ametis olev naine veel ametnikutööd tegi. «Kahes eraettevõttes, kus pärast seda töötasin, oli palgatõus null,» nentis Abroi. Naise sõnul sõltub palgatõus ennekõike otsesest ülemusest – kui huvitatud too töötaja motiveerimisest on. Oluliseks osutub ka õiges osakonnas töötamine – ühes palgad tõusevad, teises mitte.

CV Online’i turundusjuhi ning karjäärispetsialisti Tiina Saare sõnutsi pole palgatõus firmades kindlasti ühtlane – kui tipptegijate palk tõuseb, võib harilike kontoritöötajate palk muutumatuks jääda. «Osade töötajate puhul võib palgatõus ka lihtsalt vaevumärgatav olla,» selgitas Saar.

Palk sõltub käibest

Saare sõnul ei saa firmad ka niisama lihtsalt üldiste trendidega kaasa minna, vaid peavad lähtuma ennekõike oma majandustulemustest. «Kui kasumi suurenemist ette näha pole, ei saa ka inimestele rohkem maksta,» selgitas Saar.

Saare hinnangul on enamik juhte seisukohal, et töötaja palgatõus peaks ka käibe suurenemist mõjutama. «Kallimalt ostetakse sisse tipptegijaid, kes peaks käibe suurenemise eest hoolt kandma,» rääkis Saar. «Osades valdkondades võib juba praegu olla ülemaksmist, kuna tipptegijaid napib.»

Hansapanga personalijuhi Riina Vartsi sõnul toimub palkade üldine läbivaatamine kord aastas, kuid palgamuudatusi tehakse siis, kui selleks vajadus tekib. «Tasustamisküsimuste eest vastutab töötaja otsene juht ning personalitöötaja toetusel keskendub juht sellele, et töötaja palk oleks õiglane ja motiveeriv,» selgitas Varts.

Otsused palga suuruse kohta lähtuvad Hansapangas tööülesannete keerukusest, vastutuse ulatusest, töö tulemustest ning muudatustest vastava sektori palgaturul.

Kord aastas, harilikult oktoobrikuus, vaatab töötasud, mille hulka kuuluvad põhipalgad, aja- ja tulemustasu tariifid ning preemiad, üle ka E-Betoonelementi juhtkond. «Otsuse langetamisel toetume firma majandustulemustele ja turusituatsioonile,» kõneles turundusdirektor Liivo Leismann.

Riigisektori palgad

Tööandjate Keskliidu juhi Tarmo Kriisi sõnul teevad tööandjaile muret riigisektori liiga kiirelt kasvavad palgad, mis keskmist palka ülespoole kiskudes ka erasektori palkadele survet avaldavad. «Erasektoris sõltuvad palgad eelkõige ettevõtte edukusest ja tööviljakusest, mille osas Eesti ettevõtted kindlasti veel oma lage ei ole saavutanud,» rääkis Kriis. «Palgakasv on võib-olla aeglustunud, kuna ettevõtjad on muutunud ettevaatlikumaks ja teavad, et tänane edu ei pruugi jätkuda homme – ent mõõdukas palgakasv ilmselt jätkub.»

Eesti Ametiühingute Keskliidu juhi Harri Taliga sõnul kergitavad keskmise palga numbrit ennekõike kõrged palgad. «Enamik Eesti inimesi tuleb aga vaevu ots otsaga kokku ning ei ela hästi,» kõneles Taliga. «Eesti praegused palgad ei taga suurel osal juhtudest isegi normaalset äraelamist, inimene ei saa oma tööle vastavat tasu.»

Kuigi erasektori töötajad ei pruugi Tiina Saare sõnul töölepingust palgatõusu lubavat punkti leida, saab palgaläbirääkimisi pidada arenguvestlusel. «Arenguvestlusel juhid palgaarutelust ei pääse ning töötajal on võimalus viidata oma kvalifikatsiooni tõusule ning panusele ettevõttes,» annab Saar nõu. «Kui ettevõttel puudub jäik palgapoliitika, sõltub kõik töötaja võimest läbi rääkida.»

Baltimaade kõrgeim palk

• Eestis oli tänavu teises kvartalis Baltimaade kõrgeim keskmine palk, kõige madalam oli keskmine palk Lätis. Eesti keskmine brutopalk oli eurodesse arvutatuna 474 eurot (7416 krooni), Läti vastav näitaja oli 316 eurot (4944 krooni) ja Leedus 354 eurot (5539 krooni).

• Esimese kvartaliga võrreldes kasvas keskmine palk Eestis 9,9, Lätis 6,6 ja Leedus viie protsendi võrra.

• Eestis oli teises kvartalis ka Baltimaade kõrgeim miinimumpalk – 159 eurot (2488 krooni) Läti 120 euro (1878 krooni) ja Leedu 145 euroga (2269 krooni) võrreldes.

Allikas: BNS