Eve Päärendson: Eestil on Maltalt palju õppida - Malta Ettevõtluse Büroo tegevusest Brüsselis

Eesti Tööandjate Keskliidu välissuhete juht Eve Päärendson külastas 18. jaanuaril Malta ettevõtjate Brüsseli esindust – Malta Ettevõtluse Bürood (MBB), kohtudes MBB peadirektori Leonard Mizzi ja poliitika nõuniku Janine Borgiga. Päärendsoni sõnul on Eestil Maltalt palju õppida - vaatamata oma väiksusele on Malta ettevõtjad teinud head lobitööd Brüsselis ning kaitsnud edukalt oma ettevõtjate huve.

Visiidi eesmärgiks oli tutvuda MBB tegevusega Brüsselis ning saada ettekujutus MBB teenustest.

Malta Business Bureau on hea näide sellest, kuidas on võimalik luua väikeriigi ettevõtjatel hästi funktsioneeriv esindusstruktuur Brüsselis. MBB loomisel on arvestatud  sellega, et väikeriigil on nii piiratud inim- kui finantsressursid, kuid Brüsseli esinduse vajalikkuses Malta ettevõtjad ei kahtle.

Meeldetuletuseks, et Malta esitas küll avalduse EL liikmelisuse taotlemiseks 1990. aastal, kuid valitsuse vahetumine 1996.a  tõi kaasa Malta liikmelisuse taotluse külmutamise. Peale 2  aastast  sisepoliitilist parteide vahelist võitlust,  tühistati EL liikmelisuse külmutamisotsus ning 2000. aastal algasid reaalsed läbirääkimised Malta liitumiseks EL-ga (koos Slovakkia, Leedu ja Lätiga). Seega võib väita, et Malta ootas EL liikmelisust 10.aastat.

MBB tegutseb Brüsselis juba alates 1997.aastast. Kuni 2004.a novembrini jagati   IBECiga (Iiri Ettevõtluse ja Tööandjate Keskliit) ühist kontoripinda. Nimetatud perioodi väärtustab MBB peadirektor Leonard Mizzi eelkõige, kui head võimalust  õppida suuremate kogemustega esinduselt, kuidas toimub lobitöö ja EL poliitikate kujundamine Brüsselis. Esinduse töö Brüsselis algas aga vajalike kontaktide ja tutvuste loomisest, mida oli mõnevõrra lihtsam teha IBECiga koos paiknedes.

 Detsembriks 2005 oli MBB saanud piisavalt iseseisvaks, et kolida IBECi juurest ning asutada La Valette Business Centre.

MBB on loodud Malta kaubakoja, tööstuse föderatsiooni ning hotellide ja restoranide liidu poolt. Seega esindab MBB Malta ettevõtjate huve EL tasandil ja osaleb nii UNICE kui EuroChambers´i töös.

Leonard Mizzi sõnutsi võtab UNICE nende ajast umbes 25% ja EuroChambers 10%, ulejäänud aeg läheb lobitööks EL institutsioonides ja liikmete tellimuste/järelpärimistega tegelemisele. Hr Mizzi sõnutsi on UNICE näol tegemist usaldusväärse lobiorganisatsiooniga, kes on reaalselt võimeline ka EL poliitikate kujundamises, eelkõige majandus-, tööhõive ja sotsiaalpoliitika osas kaasa rääkima. EuroChambers´ on tõestanud oma võimekust kaalukate projektide juhtimisel, kuid tema roll EL tasandi otsuste mõjutamisel on jäänud tagasihoidlikuks.

Lisaks liikmete huvide esindamisele UNICEs ja EuroChambersis, kohtutakse regulaarselt Malta Euroopa Parlamendi saadikutega. Liikmete poolt on aktiivset kasutamist leidnud nn EL institutsioonidesse korraldatavad külastuskäigud. Iga visiidi programmi koostamisel, arvestatakse antud sektori iseärasust ja huvi ning hoolitsetakse selle eest, et Malta teatud sektori juhtfiguurid oleksid personaalselt tuttavad, kes Brüsselis tegelevad vastavat sektorit mõjutavate õigusaktide väljatöötamisega. 

Hr Mizzi arvates on äärmiselt oluline külastada  regulaarselt koduorganisatsiooni Maltal, et säilitada vahetu kontakt Brüsseli esinduse ja koduorganisatsioonide vahel. Hr Mizzi külastab Malta ettevõtjaid kord kuus.

Malta ettvõtjad on uhked oma läbirääkijate professionaalse tööga Malta ja EL vahelistel läbirääkimistel. Siinkohal mõningad näited Malta läbirääkijate võitudest:

• Maksustamise peatükk – Malta saavutas üleminekuperioodi käibemaksuga maksustamise osas. Näiteks liitumiseelne 0%ne käibemaks toiduainetele suudeti säilitada ka teatud perioodiks liitumisjärgselt. 
• Konkurentsipoliitika ptk – üleminekuperiood riigiabi osutamise lubamises  laevaremondi osas ja laevaehituses.
• Põllumajanduse ptk – Malta geograafilist asukohta ja kohaliku põllumajandusliku tootmise tagasihoidlikku panust  SKTsse  (moodustades 3% SKTst) arvestades, impordib Malta paljusid põllumajanduslikke tooraineid (suhkur, loomaliha, piimapulber, teravili). Kuna Malta ostis liitumiseelsel perioodil põllumajanduslikke saadusi maailmaturu hindade eest, siis oli ilmne, et hakates vajalikke põllumajanduslikke toiduaineid importima EL-st kaasneks toidukaupade hinnatõus. Selleks, et toiduainekaupade hinnatõusu vältida, kauples Malta imporditavate  põllumajandussaaduste osas välja riigiabi jätkamise süsteemi, ning lisaks veel CAPst (Euroopa Liidu Ühine Põllumajanduspoliitika) vahendid põllumajandusliku toiduainetootmise sektori arendamiseks.

Tõenäoliselt oleks ka Eestil olnud võimalik vältida tänaseks päevaks esile kerkinud suhkrutrahvi ohtu, käitudes läbirääkimistel EL-ga analoogiliselt Maltaga. Eesti, sarnaselt Maltaga on samuti sunnitud importima kogu oma suhkruvaru.

MBB esindajad, kuuldes Eesti Tööandjate Keskliidu plaanist jõuda 2005. aastal oma Brüsseli esinduse asutamiseni,  pakkus kontoripinna rentimise võimalust MBB hoones. Lisaks MBBle, paiknevad samas hoones Ungari PR ettevõte ja Malta õigusbüroo.