Usaldusisikut võivad edaspidi valida kõik töötajad ühiselt

Agne Narusk, Eesti Päevaleht

Ametiühingud süüdistavad uue usaldusisiku seaduse kokkukirjutajaid väljasuretamises.

Kui usaldusisiku seaduse eelnõu võetaks praegusel kujul seadusena vastu, saaksid kõik ettevõtte töötajad ühiselt valida usaldusisiku, kes esindaks nende huve tööandja juures ning varustaks neid ettevõtet puudutava infoga.

Praegu veel on asjalood nii, et mõnes ettevõttes askeldab suisa kaks usaldusisikut – üks on ametiühinguliikmete valitu ja teine ülejäänud töötajate esindaja. Et seda muuta, kirjutas sotsiaalministeerium eel-nõusse mõtte, et üht ja sama usaldusisikut saavad valida kõik hoolimata sellest, kas kuulutakse ametiühingusse või mitte.

Ja siinkohal puhkevadki kired. Ametiühingute keskliidule ja tööandjate keskliidule edastatud eelnõu, kuhu paluti teha oma ettepanekud, teenis esimeselt vastuseks ametiühingute väljasuretamise süüdistuse. “Eestis on välja kujunenud tava, mille kohaselt töötajaid esindavad ettevõttes ametiühingud ja nende usaldusisikud, juhul kui ettevõttes tegutseb ametiühing,” seisab keskliidu 7. novembril ministeeriumile saadetud kirjas, milles rõhutatakse, et praegu kehtival seadusel pole häda midagi. Olgu aga selguse huvides öeldud, et Eestis kuulub ametiühingutesse vaid 11,8 protsenti töötajaid. “Sellises olukorras ei saa lugeda demokraatlikuks seda, kui töötajate esindaja määramisel ei saa sõna sekka öelda kõik töötajad, vaid see on ametiühingute siseasi,” vastas kirjale sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janno Järve.

Konkurents?

Tööandjate keskliidu jurist Renno Mägi näeb ametiühingute reageeringus selget konkurentsikartust. “Eelnõu looks demokraatliku olukorra: kõigil ettevõtte töötajatel on õigus valida usaldusisikut, kelleks saab kõige rohkem hääli saanud inimene,” ütles Mägi. “Ametiühingud tahavad, et nende esindaja olekski see, kes peab tööandjaga konsultatsioone. Töötajate informeerimise ja konsulteerimise eesmärk pole mitte ametiühinguliikmete teavitamine, vaid et kõik ettevõtte töötajad saaksid infot. Kui ametiühingutegelane on väga populaarne, saab ta nii või teisiti hääled kokku. Mis tähendab aga, et lisaks ametiühingutööle peab ta edaspidi tegutsema kõigi töötajate heaks,” ütles Mägi.

“Eelnõu püüab lammutada juba toimivat süsteemi,” sõnas ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga. Selle üks eesmärke oli viia seadus vastavusse eurodirektiiviga, kuid Taliga hinnangul on asi kukkunud välja sootuks vastupidi. “Direktiiv ütleb väga selgelt, et informeerimist ja konsulteerimist tuleb korraldada vastavalt riigis väljakujunenud tavadele. Ja tänane tava on, et see toimub ametiühingute kaudu, sest mujal seda praktiliselt ei tehta,” ütles Taliga. Tema hinnangul ei anna uue seaduse eelnõu midagi juurde, sest kui ettevõttes puudub ametiühing, siis pole seal ka usaldusisikut, näitab Eesti praktika.

Praegu Eestis kehtivat usaldusisiku seadust pole muudetud 1993. aasta juunist. Uue seaduse jõustumisajaks on kavandatud tuleva aasta 1. märts.