Töötus alaneb, tööjõupuudus suureneb

Erik Aru, Ärileht

Kui möödunud aastal kiire majanduskasvu tingimustes tööhõive ei suurenenud, siis selle aasta III kvartalis oli hõivatud 15 000 inimest rohkem kui aasta eest.

“Seis on ikka päris ilus,” ütleb Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum, kelle hinnangul tööjõuturult enam väga palju võtta ei olegi. Üle Eesti otsis tööhõiveametite kaudu novembris tööd 22 590 inimest, kuid Kuuma arvates võib see suuresti olla tingitud strukturaalsest tööpuudusest.
Hoogsalt väheneb töötus ka Kirde-Eestis, kus see püsis aastaid 18-19% tasemel – selle aasta kolmandas kvartalis oli see langenud 13,2 protsendini.

Viga valimis

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialisti Marek Lambingu meelest võib üheks tööhõive tõusu viibimise põhjuseks olla viga tööturu küsitluse valimis. Teine põhjus võib olla, et majanduskasv kandubki tööjõuturule väikese viibega.

Tööpuuduse kahanedes hakkab aga aina enam oma sarvi näitama teine nappus, millest siinmail juba mõnda aega räägitud – tööjõupuudus.
“Viimasel ajal ettevõtjatega vesteldes tuleb välja, et see kummitab juba praktiliselt igas sektoris,” sõnab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Siim Raie. “Iseäranis muidugi ehituses ja töötlevas tööstuses.”
“Tööjõupuudus on meil tõepoolest nagu Saksa haigus,” tõdeb Kuum, viidates teutoonide maale, kus tööpuudus kõrge, samas aga ka tööjõudu napib.
Tööjõupuudus võib olla tingitud paljudest asjaoludest. Kuum toob välja, et mõne vaatleja hinnangul õpivad Eestis inimesed liiga kaua. Ja liiga paljud omandavad kõrg-, mitte kutsehariduse. Ettevõtjad tunnevad aga puudust oskustöölistest. Seega taas tuleb teha juttu ammu räägitud kutseharidusreformist.
Samas viitab Lambing, et küsimus ei pruugi alati olla kvalifitseeritud tööjõu, vaid sobiva hinnaga tööjõu nappuses. “Ei saa nii räigelt öelda, nagu mõned teevad, et tõstke palka, küll siis ka töötajad tulevad,” arvab Raie.

Naised töötavad rohkem, mehed vähem kui Euroopas

• Tööturu arvandmed saadakse valimiuuringu tulemusena. Käesoleva aasta kolmandas kvartalis oli statistikaameti andmeil Eestis 1,05 miljonit tööealist (15-74-aastast) elanikku. Neist oli tööga hõivatuid 611 000 inimest, töötuid 46 000.
• Ülejäänud 391 000 inimest ei ole tööturul aktiivsed, s.t on kas heitunud (ei usu enam töö leidmise võimalustesse), õpivad, on kodused või pensionärid. Heitunuid oli kolmandas kvartalis sama palju kui aasta eest – 16 000.
• 63 protsendi kanti ulatuva 15-64-aastaste tööhõive protsendiga on Eesti Euroopa keskmike seas. Suhteliselt kõrge on naiste tööhõive – 60%. Euroopa keskmine oli 2004. aastal 55,7%. Sellest tulenevalt jääb meeste vastav näitaja alla EL-i keskmise.