Aasta 2006: tööpuudusest on saanud tööjõupuudus

Lõppev aasta paistab Eestile olevat olnud edukas: töötuid on vähem kui varem, palgad tõusid. Samas kurdavad ettevõtjad töökäte puudust ja Eesti Pank hoiatab lõhkilaenamise eest.

Juba aasta esimesed kuud olid paljulubavad: märtsis langes tööturuametis registreeritud töötute arv esimest korda alla 20 000, 19 489 töötut moodustasid Eesti tööealisest elanikkonnast (vanuses 16 aastat kuni pensioniiga) 2,3 protsenti. Aasta varasema ajaga võrreldes vähenes töötute arv enam kui kolmandiku võrra.

Tööturu edulugu jätkus. Juuniks oli registreeritud töötus langenud juba 1,7 protsendile. Kõige rohkem oli töötuid traditsiooniliselt Ida-Virumaal (4,2 protsenti), kus oli ka kõige enam töötutoetuse saajaid.

Detsembri algul langes töötute arv juba 12 203 ehk 1,5 protsendile. Novembris oli tööturuametil vahendada 10 201 tööpakkumist, enamik neist (63 protsenti) Harjumaal.

Erinevad töötusmäärad

Vaid poolteiseprotsendilisse tööpuudusesse peab suhtuma mõningase reservatsiooniga, sest statistikaameti uuringu järgi oli suvelgi Eestis töötuid mitte 1,7, vaid 6,2 protsenti. Erinevus tuleneb sellest, et statistikaamet loeb töötuks kõik need 15–74-aastased inimesed, kes ise kinnitavad, et nad otsivad tööd ja on valmis sobiva töö leidmisel kohe tööle asuma; kas nad on end kuhugi arvele võtnud, ei oma tähtsust.

Statistikaameti juhataja Priit Potisepp selgitas 24. augusti Postimehes, et registreeritud ja uuringupõhise töötuse trendid on üldjoontes sarnased. «Riigi seisukohalt võime töötust käsitleda kui kasutamata jäetud võimalust kasvatada jõukust,» kirjutas ta.

Tööturuamet on väljendanud soovi üles leida need ligi 30 000 töötut, kes pole end registreerinud, kuid on tööjõu-uuringu järgi Eestis olemas.

Tööturuameti Viljandimaa osakonna juhataja Peep Raju ütles 7. detsembri Sakalas, et tööturuametisse ei pöördu põhiliselt noored ja pikaajalised töötud. Viimased, nn heitunud on Raju sõnul lootuse kaotanud ja ütlevad, et neid ei võta nagunii keegi tööle, hoolimata sellest, kui palju kohti saada on.

Mündi teine pool

Niisiis on Eesti edumündil ka teine pool. Ehkki kätte on saadud kunagi helesinise unistusena tundunud 9000-kroonine keskmine palk, kurdavad töötajate nappust nii erafirmad kui riigistruktuurid: napib päästjaid, politseinikke, piirivalvureid, kiidelda ei saa meditsiin ja haridus. Eesti tervishoiutöötajad ähvardavad 17. jaanuaril korraldada üldstreigi.

Samal ajal kui Eestit kummitab tööjõupuudus, lähevad paljud eestimaalased paremate tingimuste kutsel välismaale tööle. Siseministeerium andis detsembris teada, et Eesti elanikkond on Soome läinute arvel vähenenud 10 000 kodaniku võrra.

Rahandusministeerium raporteeris juba novembris, et Eesti inimesed pole enam nõus töötama 3000-kroonise miinimumpalga eest, tööleminekut hakatakse kaaluma 5000–6000-kroonisest brutopalgast. Kuna paljud spetsialistid on kõrgema palga tõttu välisriikidesse tööle läinud, on kohalikud ettevõtjad ministeeriumi hinnangul sunnitud palka tõstma, et töötajaid leida ja häid oskustöölisi kinni hoida.

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga rõhutas, et jutud sellest, kuidas alampalga tõstmine kasvatab inflatsiooni ja pidurdab majanduse arengut, ei kannata isegi kriitikat. «Eesti konkurentsivõimet pärsivad hoopis madalad palgad, mille pärast paljud lahkuvad Eestist,» kinnitas ta.

Alampalka saab maksu- ja tolliameti andmetel ligi 19 500 inimest. Praegu küsivad ametiühingud järgmiseks aastaks alampalka 3750 krooni, Eesti Tööandjate Keskliit on väljendanud nõusolekut 3600-kroonise alampalgaga, läbirääkimised lähevad edasi sel nädalal.

Laenuohud

Lõhkilaenamise ohupasunat on puhutud tükk aega. Eesti Panga asepresident Andres Sutt ütles 14. detsembri Postimehes, et juhul kui Euroopa pankade vaheline laenuintress Euribor kasvab viie protsendini, ohustavad laenude tagasimaksmise raskused 4500 peret. Kinnisvara soetamiseks või uuendamiseks on Eestis laenu võtnud ligi 100 000 peret.

Eriti tugeva löögi alla sattuvat kahel viimasel aastal laenanud, sest rekordmadalad intressid ja soodsad laenud on meelitanud inimesi võtma laenu oma võimete viimase piirini.

Allikas: Postimees