Tööturul otsitakse tikutulega kutseharidusega inimesi

Kaire Uusen, Postimees

Tööturul suureneb nõudlus kutsehariduse ja -oskustega spetsialistide järele, mistõttu iseloomustab Eestit struktuurne tööpuudus, sest inimeste haridustase, töökogemus ja -oskused ei vasta tööturu nõuetele.

Mullu oli 36 protsenti 15–74-aastasest rahvastikust kutse- ja keskeriharidusega, teatas statistikaamet.

Kui vabad töökohad ja inimeste haridus ei ole vastavuses, tähendab see ressursi raiskamist.

Maksu- ja tolliameti andmetel maksab esimesel täisaastal pärast kutsehariduse lõpetamist tulumaksu 74 protsenti lõpetanutest, ülejäänud on kaitseväes ajateenistuses, lapsehoolduspuhkusel, edasi õppimas või töötud.

Kutseharidusega inimeste töötus väheneb ja see annab lootust heade töötajate üha paremale olukorrale tööturul. Kui Eestis oli 2006. aastal töötuse määr 5,9 protsenti, siis kutse- ja keskeriharidusega inimestel 5,7 protsenti.

Võrreldes erineva kutse- ja keskeriharidusega inimeste töötuse määrasid, selgub statistikaameti kinnitusel, et töötuse määr on alates 2000. aastast olnud kõrgeim neil kutseharidusega inimestel, kes omandasid kutse- ja üldkeskhariduse samal ajal.

«Ilmselt kardavad tööandjad, et üld- ja kutseainete õppimine samal ajal jätab liiga vähe aega heade kutseoskuste omandamiseks,» teatas statistikaamet. «Kõrgkoolide vastuvõtukomisjonid arvavad vastupidi — kutseoskuste omandamise kõrvalt ei jää piisavalt aega kvaliteetse üldkeskhariduse omandamiseks, mis on kõrgkooli sissesaamise alus. Kõrgharidusse saavad sisse enamasti vaid üldkeskhariduse lõpetanud noored. Nii satuvadki kutsehariduse koos üldkeskharidusega omandanud noored raskustesse — tööd on keeruline leida ja edasiõppimine on takistatud.»

2005. aastal läks 9 protsenti kutseõppeasutuse lõpetanud noortest kõrgkooli bakalaureuseõppesse ja rakenduskõrgharidusse. Võrreldes 1990. aastate keskpaigaga on see näitaja 6 protsendipunkti suurem ning loodetavasti suureneb see ka tulevikus.

Kuigi enamik kutsekooli lõpetanuid läheb tööle, võiks kõrghariduses edasiõppijate arv olla suurem, sest pärast kutseharidust omandatud kõrgharidusega spetsialistid on tööturul väga nõutud.

Allikas: Postimees