|
Silvia Kruusmaa, Äripäev
Kuigi statistikaamet võib andmete esitamisel hiljaks jäänud ettevõtete suhtes rakendada sunniraha, ei ole seni veel ühtegi ettevõtet trahvitud.
2008. aastal esitab statistikaametile statistilisi aruandeid 45 000 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. "Neist ligikaudu pooled ei esita aruandeid tähtajaks. Tavapärane praktika on see, et statistikaamet tuletab tähtaja möödumist ettevõttele meelde ning lõppkokkuvõttes saame ligi 90% aruannetest kätte," rääkis statistikaameti pressiesindaja Anu Ots.
Reklaamiagentuuri Taevas Ogilvy tegevjuht Rein Iida leiab, et sunniraha hirm distsiplineerib ettevõtjaid statistikaametile andmeid õigel ajal esitama, kuid andmete kvaliteet võib seetõttu kannatada.
Iida ütles, et reklaamiagentuuril pole andmete esitamisega probleeme olnud, nende ettevõttes tegeleb sellega raamatupidaja.
Ettevõtjalt nõutakse aruandeid suurel hulgal
"Ettevõtjal on oma ettevõttega seotud aruandeid piisavalt. Erinevad riigistruktuurid genereerivad andmevoogusid, see ei rõõmusta ju kedagi. Arvan, et sunniraha puhul pole küsimus hirmus. Selge on see, et kui sulle mingi mõttetu paberi eest 10 000-30 000 krooni arvelt maha võetakse, siis see ei vabastaks andmete esitamisest. Sunniraha kindlasti distsiplineerib. Aga ettevõtjana pole see tervitatav," arutles Iida sunniraha mõju üle.
Sunniraha tagab tähtaja, aga mitte kvaliteeti
Iida sõnul ei pruugi statistikaamet tingimata uute meetmega oma tööd efektiivsemaks teha. "Ma arvan, et kui ma peaks ise neid formulare täitma või need ettevõtted, kes teevad seda ajasurve all, siis väga tõsiselt nendesse andmetesse ei suhtutaks. Sunniraha teeb seda, et need andmed antakse kindlasti ära. Aga mida rohkem lisaaruandeid tuleb ja kui need pole ettevõtjale vajalikud, siis on nende asitamine vähem korrektne," märkis ta.
Esimene sunniraha tuleb 10 000 krooni
Statistikaameti andmekogumise talituse juhataja Ilona Ehtla sõnul tähendaks esimene eksimus ettevõtjale umbes 10 000 krooni suurust trahvi. "Pärast esitamistähtaega läheb ettevõtjale teele meeldetuletus, siis hoiatuskiri ja siis sunniraha nõue ning siis kohtutäitur. Tegelikult on see päris pikk protsess, mis võib võtta kuid. See sõltub aruande kogumisperioodist: aastastel aruannetel on see pikem kui kuulistel. Esimene meeldetuletuskiri läheb tavaliselt kaks nädalat pärast tähtaega," kirjeldas Ehtla tõrksate andmeesitajate kohtlemist.
"Kindlasti ei rakenda me ettevõtjatele sunniraha, et neilt raha kätte saada. Me ei tee seda kulude korvamise eesmärgil, see on absurd. Eesmärk on ikka kvaliteetstatistika," kommenteeris Ehtla sunniraha vajalikkust.
Valikvaatlus
- Ainult osa iga tegevusala ettevõtteid peab esitama statistilise aruande. Seega esindab aruandekohustuslaseks valitud ettevõte teisi samasuguste näitajatega ettevõtteid, nt käive või töötajate arv. Enamik ettevõtete vaatlusi on valikvaatlused.
- Arvuti valib sarnaste näitajatega ettevõtete seast kindla arvu ettevõtteid. Lisaks lülitatakse osa ettevõtteid aruandekohustuslaseks nende suuruse või osatähtsuse põhjal oma tegevusalal.
- Suured, vähemalt 50 töötajaga ettevõtted on kõik aruandekohustuslased.
- Sellise meetodi tulemusel on ligikaudu kolmandik majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest aruandekohustuslased.
Taust
- 2007 oktoobris jõustunud riikliku statistika seaduse muudatus annab statistikaametile võimaluse rakendada sunniraha ettevõtetele, kes ei esita tähtajaks statistilisi aruandeid või esitavad moonutatud andmeid. Seadusemuudatuse eesmärk on suurendada tähtajaks laekunud aruannete hulka ning vähendada andmete kogumisele tehtavaid kulutusi, kommenteeris sügisel statistikaameti peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe.
Allikas: Äripäev
| 
Eesti
English
Πо-русски
Uudiskirjad