Eesti ettevõtja innovatsioon piirdub konkurendi matkimisega

Mikk Salu, Ärileht

Ettevõtjad saavad ideid klientidelt, tarnijatelt ja isegi konkurentidelt, aga mitte ülikoolidest.

Ernst & Youngi värske innovatsiooniteadlikkuse analüüs näitab, et Eesti firmade jaoks on tähtsaim uute teadmiste ja oskuste hankimise allikas oma ettevõtte teised üksused. Innovatsiooni all mõeldakse kõnealusel juhul uuendusmeelsust. See võib väljenduda uuenduslikes toodetes, protsessides või töövõtetes. Pikemas perspektiivis on kõnealune uuring osa programmist, mis peab aitama muuta Eesti inimesi ettevõtlikumaks ja uuendusmeelsemaks.

See, et üks firma kogub uuenduslikke teadmisi eelkõige omaenda struktuuriüksustest, on iseenesest loomulik. Loogika on ju lihtne. Tavaliselt on tegemist paljudes eri piirkondades tegutseva väliskontserniga, kus innovatsioon liigubki ühelt osalt teisele. Rahvusvaheliste kontsernide kohalikud tütarfirmad on suurimad innovatsiooni importijad. Rohkem kui kolmandik uuringus küsitletud Eesti ettevõtteid hangib oma innovatiivse teabe firmasisese suhtlemise kaudu.

Matkimine ja kopeerimine

Nimekirjas tähtsuselt järgmised innovatiivsete teadmiste allikad on ettevõtte kliendid, neile järgnevad tarnijad, konverentsid ja konkurendid. Umbes 10% vastanuid saab oma uuendusmeelsed teadmised konkurentidelt.

“Matkimine ja kopeerimine. Ega selles midagi erilist pole, see on igasuguse know-how kõige tavalisemaid levimisviise,” nendib uuringu teinud Ernst & Youngi juhtivkonsultant Tauno Olju.

Tabeli lõpuosas, viimasel kolmel kohal uuenduslike teadmiste ja oskuste allikatena paiknevad ülikoolid, kutseliidud ja teadusasutused. Teadusasutustest on uusi teadmisi hankinud ainult 1,3% ja ülikoolidest 3,1% firmasid. Need näitajad jäävad mitmeid, et mitte öelda kümneid kordi alla eelnimetatud kontsernisisestele või kas või konkurentidest allikatele. Arvud on tõesti väikesed.

Tegu pole siiski Eesti eripäraga. Samad suundumused kehtivad terves Euroopas. “Firmade ja teadusasutuste koostöö tihendamine on kõikjal väga oluline teema,” ütleb Aali Lilleorg uuringu tellinud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS). “Kui midagi silma torkas, siis ehk see, et kutse- ja erialaliidud on innovatsioonialaste teabeallikatena nii madalal kohal,” lisab Olju.

Ülikoolide ja ettevõtjate vahelise lõhe ületamiseks on juba praegu korraldatud terve hulk tegevusi ning alustatakse ka mitut uut programmi. Juba kuu aja pärast suve alguses peaks käivituma EAS-i juhitav nn teadmiste tehnoloogiasiirde programm. See on ülikoolidele suunatud tegevus, mis motiveerib neid tegema ettevõtjatega tihedamat koostööd. Samuti on Iirimaa eeskujul kaalumisel innovatsioonivautšerite juurutamine. Iirimaal on ühe vautšeri väärtus 5000 eurot ja neid jagatakse väikefirmadele. Konks on selles, et firma ei saa vautšerit otse rahaks vahetada, vaid saab selle eest osta teadusasutuste teenust. Näiteks läheb ta oma vautšeriga mõnda ülikooli ja tellib mingi uuringu. Vautšereid võib ka koguda ja eri väikefirmad saavad oma vautšerid ühendada üheks suuremaks tellimuseks.

Osale aasta ettevõtja võistlusel

Allikas: Ärileht