Töötusmaks viib rahakotist 700 miljonit

Karin Volmer, Postimees

Tuleval aastal tõusev töötuskindlustusmaks neelab eestlaste rahakottidest pea 700 miljonit krooni, kuid see ei päästa  töötu­kassat reservkroonide kulutamisest.

Kokku maksavad ettevõtted ja töötajad tuleval aastal töötukassasse 1,06 miljardit krooni. Seda juhul, kui valitsus kinnitab täna vastava muudatuse.

Tõenäoliselt valitsus seda ka teeb ning nii loovutavad inimesed 1. juulist töötuskindlustusmaksuks oma sissetulekust ühe protsendi, ettevõtjad lisavad sellele veel 0,6 protsenti. Praegu on maksed vastavalt 0,6 ja 0,3 protsenti.

Inimestele tähendab see, et nad jäävad ilma veel 173 miljonit kroonist, ettevõtjad peavad aga lisaks senisele välja käima 94 miljonit krooni.

Töötukassa nõukogu otsustas eile maksutõusu kinnitada hoolimata tõigast, et veel kahe kuu eest oli enamik liikmeist sellele vastu.

Kuuest nõukogu liikmest andis eile maksutõusule jah-sõna neli, vastu oli üks. Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga hääletusel ei viibinud, kuid oleks oma kinnitusel vastu olnud. Ainsa vastuhääle andis tema kolleeg Mall Kolju teenistujate ametiühingust.

Samas on ka ametiühingute vastuseis vaid osaline – nende hinnangul peab maksu küll tõstma, kuid alates 2010. aastast ehk pool aastat hiljem. Sest ka uus töölepinguseadus peaks ametiühingute meelest hakkama kehtima alles 2010. aastast.

Varem maksutõusule vastu olnud, kuid nüüd selle poolt hääletanud tööandja keskliidu juht Tarmo Kriis põhjendas meelemuutust just töölepinguseaduse varasema kehtima hakkamise võimalusega ning muutunud majandusolukorraga. «Vastasel juhul saaks praeguseks kogunenud reserv mõne aastaga otsa,» lausus ta.

Ka töötukassa juhi Meelis Paaveli sõnul oleks võinud maksumäära tõstmata jätta, kui töölepinguseadus jõustuks alles aastal 2010.

Kui see aga jõustub juulist 2009, on tema kinnitusel paratamatu, et koondamishüvitiste maksmiseks ei piisa jooksvalt kogunevast maksurahast ning järgmisel kahel-kolmel aastal tuleb minna reservide kallale.

Reserve on töötukassal kogunenud 3,08 miljardit krooni, osaliselt on need investeeritud erinevatesse võlakirjadesse. Arvestades viimastel kuudel tekkinud olukorda võlakirjade turul, ei ole erilist lootust sealt raha juurde teenida.

Paaveli kinnitusel on nende arvutuste aluseks viimane Eesti Panga majandusprognoos. «Paari kuu eest lähtusime nii rahandusministeeriumi reaalsest kui ka kõige mustemast prognoosist,» nentis ta. «Kuid nüüdseks on ka toonased kõige mustemad prognoosid võrdlemisi leebed.»

Viimastel kuudel on registreeritud töötuid lisandunud hoogsalt ning majandusspetsialistid usuvad, et nende arv kasvab veelgi.

Tööturuameti Tartumaa osakonna juhataja Aino Halleri sõnul käivad inimesed end töötuks registreerimas eelkõige selleks, et leida uus töö, mitte üksnes töötuskindlustushüvitise saamiseks.

«Praegu annavad inimesed tegelikult endale üsna hästi aru, milline on olukord ja kui raske on uut töökohta leida,» rääkis ta. «Ei ole ainult nii, et ma võtan ennast arvele ja saan näiteks üheksa kuud töötuskindlustushüvitist. Et istun selle aja kodus ja mul on lihtsalt hea olla.»

Tavalisel päeval tuleb end tööturuameti Tartumaa osakonnas arvele võtma ligi poolsada inimest. Ja nii juba paar kuud. Veel aasta eest oli see arv poole väiksem. «Oli päevi, kus käis 20–30 inimest, ja päevi, kus ainult paar-kolm,» märkis Haller.

Allikas: Postimees