Autoettevõtete Liidu delegatsiooni õppereis Saksamaale

27.02-04.03.2005 toimus Autoettevõtete Liidu delegatsiooni õppereis Saksamaale, Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaale.

Õppereis oli üks osa Saksamaa ning Eesti, Läti ja Leedu tööandjate keskliitude vahelisest sotsiaaldialoogi alasest koostööprogrammist. Programmi finantseerib Saksamaa majandus- ja tööministeerium.

Õppereisil osalesid:
Andrus Kärpuk, Pärnu ATP
Riivo Seppar, SEBE
Uno Ainsoo, Connex Tartu
Andrei Mändla, Läänemaa Liinid 
Ivo Volt, Autoettevõtete Liit
Kadri Virro, tõlk

Kohtumine Nord-Metalli esindajatega

Nord-Metall on Põhja-Saksamaa metallitööstusettevõtteid ühendav tööandjate organisatsioon, mis tegeleb ka sektoriüleste läbirääkimiste pidamisega ametiühingutega. Ühendusel on spetsiaalne 3 töötajaga osakond, mis tegeleb suhtlemisega ametiühingutega ja kollektiivläbirääkimistega. Ühenduse juristid ei tegele ainult sektori läbirääkimistega, vaid konsulteerivad ka liikmesettevõtteid nende oma kollektiivläbirääkimiste küsimustes.

Nord-Metallil on 230 liikmesettevõtet 75 000 töötajaga. 51 % liikmetest on väikesed ja keskmised ettevõtted (alla 100 töötaja).
Ühendus peaks seisma rohkem väikese ettevõtete huvide eest, kuna suured ettevõtted tahavad ja on võimelised ise oma kollektiivlepinguid tegema. Väiksemad ettevõtted ei jõua sellega tegeleda. Samas tahavad suured ettevõtted endale sobivaid tingimusi, mis sageli väikestele ettevõtetele vastuvõetavad ei ole. Näiteks suurte ettevõtete palgatase ei ole väikestele jõukohane. Väiksemad ettevõtted ütlevad, et las AÜ korraldab streike. Suured ettevõtted ei taha streike lubada ja on valmis ametiühingutele rohkem järele andma. Seetõttu süüdistatakse ühendust suurte liikmete eelistamises.

Sektori palgakokkuleppe kiidab heaks ühenduse üldkogu.
Ühenduse juurde on moodustatud mitmeid erinevate küsimustega tegelevaid töögruppe. Ettevõtete esindajad osalevad nende gruppide töös vabatahtlikult ja tasuta. Ametiühingutele on tihti vastumeelt, kui näiteks palgaküsimustega tegelevas töögrupis osaleb mõne suure ettevõtte juht. Arvatakse, et tänu sellele suruvad suurettevõtted oma huvisid rohkem läbi.

Varem räägiti ja lepiti kollektiivlepingutes kokku miinimumtasudes. Viimasel ajal on üha enam hakatud kokku leppima suuremaid summasid (kuupalgad, preemiad, jmt). Enamuses sektorites lepitakse kokku kuupalk. Tunnitariifide kokkuleppimine on jäänud mõnedes sektorites (ehituses, transpordis). Suured ja edukad ettevõtted lepivad juba kokku summasid, mida väikeettevõtetes peetakse lausa luksuslikeks. See tekitab ka sektori ulatuses probleeme, kuna analoogilise töö tegijad saavad erinevates ettevõtetes erinevat palka ja töötajad kipuvad suurtesse ettevõtetesse ära minema. Ühendus peab suurte ettevõtetega läbirääkimisi ka selles osas, et piirata nende palkade kasvu ja soodustuste määra.

Ametiühing esitab tavaliselt nõude palgatõusu % kohta. Kokku lepitakse ikkagi kindel number (tunnitariif või kuupalk). Kokku lepitakse ja lepingus näidatakse ära nii põhitasu kui ka lisatasud.

Nord-Metalli sektori lepingus on punkt, mille kohaselt töörahu kehtib veel 4 nädalat peale üldtöökokkuleppe kehtivusaja lõppu. Selle perioodi jooksul püütakse veel uuele kokkuleppele jõuda.

Üha enam on suundumus ettevõtete kollektiivlepingutele, sektorit haaravaid üldlepinguid jääb üha vähemaks. Samas on täheldatud, et sektorilepinguga haaratud ettevõtetes on tavaliselt õhkkond parem, olukord on stabiilsem, kuna ettevõte teab paari aasta peale ette oma tingimusi. Ettevõtte kollektiivleping on ülimuslik. Kui ettevõte ei suuda maksta palka sellises ulatuses nagu näeb ette sektori üldleping, siis on võimalik teha ettevõtte oma kollektiivleping vastavalt oma võimalustele. Selle alusel võib maksta ka madalamat palka kui sektori leping kohustaks. Kuid ettevõtte olukorra paranedes nõuab AÜ hiljem tavaliselt selle võrra paremaid tingimusi, soovivad nö saamata tulu tagantjärele kätte saada.

Sektorileping on kohmakas ja juhul, kui ettevõtte jaoks midagi kardinaalselt muutub (näiteks kaob mingi suur tellimus), võib muutuda raskeks sektorilepingu tingimuste täitmine.

Reaalsed palgatasemed on ettevõtetes enam-vähem sellised nagu on sektori lepingus kokku lepitud. Vaid suurte ja edukate ettevõtete (VW, Opel, Airbus) palgad on oluliselt  suuremad (25-30 %) võrreldes sektorilepinguga.

Palgalepingud on reeglina 1-2 aasta pikkused. Raamlepingud, milledes lepitakse kokku üldisemaid küsimusi (tööaeg, puhkus, jõulupreemiad, jmt), on pikaajalised, kuni 5 aastat.

Ametiühingute osakaal Saksamaal väheneb, liikmete arv on viimastel aastatel drastiliselt langenud. Sotsiaalsuhted töötajate ja juhtkonna vahel on liikunud ettevõtete töönõukogude tasemele. Töönõukogud näevad konkreetse ettevõtte olukorda laiemalt, nad seisavad paremini omaettevõtte ja selle kõigi töötajate huvide eest. Ametiühingud seevastu on liiga kitsapilgulised ja poliitilised.

Töötajaga sõlmitud töölepingusse on sisse kirjutatud punkt, mille kohaselt töötajale kehtib kollektiivleping (nii sektori kui ka ettevõtte leping). Sellega välistatakse vajadus ümber teha individuaalseid töölepinguid juhul, kui kollektiivlepingu kohaselt muutuvad mingid olulised tingimused (meie juhul näiteks lisatasude maksmise kord). Kollektiivleping võib kehtestada ka senisest kehvemaid tingimusi. Juhul, kui töölepingus kollektiivlepingu kehtivuse punkti sees ei ole, siis peab iga töötajaga eraldi kokku leppima tingimuste muutmise, mis võib osutuda küllaltki keeruliseks juhul, kui tingimused halvenevad.
Sama põhimõte kehtib ka nende ettevõtete kohta, mis Liitu ei kuulu. Kui üldtöökokkulepe ei laiene Liitu mittekuuluvatele ettevõtetele, siis võib inimese töölepingusse ikkagi selle punkti sisse kirjutada ja ettevõte võib rakendada üldtöökokkuleppe tingimusi.

Saksamaal on toetusstreik keelatud. Vahest harva on siiski solidaarsusstreike toimunud. Kuid sellisel juhul peab tööandja enne aktsioone töötajaid hoiatama järgneva osas:
• Selline streik on keelatud, seadusevastane
• Teie palka on lubatud vähendada streigi aja eest
• Osaledes sellises streigis kaks korda, on õigus töötaja koheselt vallandada.

Töönõukogud

Töönõukogud ei ole kohustuslikud aga alates 5 töötajaga ettevõttest peab töönõukogu moodustama juhul, kui töötajad seda tahavad. Töönõukogu valivad kõik töötajad (ei ole oluline, kas on AÜ liige või mitte). Töönõukogu on nagu parlament, kuhu töötajad oma esindajad valivad. Töönõukogu suurus sõltub ettevõtte suurusest:
5-20 töötajaga ettevõte – töönõukogu 1 liikmeline
21-50 töötajat  - 3 liikmeline nõukogu
51-100 töötajat - 5 liikmeline nõukogu

Üle 200 töötajaga ettevõttes vabastatakse üks töönõukogu liige töökohustustest, ta on palgaline töönõukogu liige. Töönõukogul on esimees ja asetäitja. Töönõukogu kulud kannab tööandja.

Töövõitluses on töönõukogud neutraalsed, nad ei tohi streiki takistada ega ka streigile õhutada.

Töönõukogude osakaal üha suureneb, samuti nende küsimuste hulk, mille üle nad saavad otsustada. Näiteks:
• Tööaeg, vahetuste aeg
• Palgaarvestuse alused (tunnitariif vm)
• Ettevõtte keskkonnamõju küsimused
• Töökeskkonna küsimused (näit suitsetamise kohad)
• Meeste – naiste võrdõiguslikkuse küsimused
• Sotsiaalse kaasotsustamise küsimused
• Edutamise, vallandamise küsimused
• Sotsiaalplaani koostamine

Ametiühingute juhid ettevõtetes on hakanud mõistma ettevõtte hea käekäigu ja jätkusuutliku arengu tähtsusest. Seetõttu arutatakse asju ja lahendatakse probleeme üha enam ettevõtete sees, ka töönõukogudega, selle asemel, et pöörduda AÜ keskorgani poole.

Üha enam levib arvamus, et sektorilepingud on tihti jäigad ja mittesobivad kõigile ettevõtetele. Seetõttu tekib üha enam juurde ettevõtte kollektiivlepinguid. Opositsioon on algatanud ka seaduseelnõu, mille kohaselt oleks võimalik 2/3 töötajate nõusolekul panna veto sektorilepingule, st et selles ettevõttes sektorileping ei kohalduks.

Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaa majandusministeeriumis

Mecklenburg-Vorpommern on Saksamaa ääremaa. Pindala on umbes pool Eestit.

Saksamaal kulutatakse teedeehitusele 70 Eurot inimese kohta aastas.

Bussi- ja trammiliikluse eest vastutavad KOV-d. KOV doteerib bussifirmasid. Liidumaa toetab investeeringuid, ka busside ostmiseks. Aastas on ette nähtud 8 miljonit Eurot uute busside ostmiseks. Sellest jagub umbes 2 bussi firma kohta. Kuid firma peab ka ise kaasfinantseerima. Schwerinis osteti uued trammid, 50 % maksumusest tasus Liidumaa.

Suuremates bussifirmades on 30-50 bussi. 85-90 % teenuse mahust moodustab õpilaste transport. Kuna laste arv väheneb, siis on bussifirmad probleemide ees, kuna raha väheneb. Õpilaste vedu teostatakse enamasti tavaliste liinide bussidega. Liinivõrgu määrab KOV. Raha makstakse vedajale (mitte tarbijale).

55-65 % rahast tuleb piletitulust.
Kui on sõidusoodustused teatud gruppidele (näit 25 % soodushind), siis selle hüvitab firmale Liidumaa. Tariifi kinnitab olenevalt liinist kas KOV või Liidumaa. Bussiettevõte esitab oma kalkulatsiooni ja taotluse tariifi tõstmiseks.

Liiniload antakse 8 aastaks. Enamus praegusi liinilube lõpeb aastal 2008. Siis peab tegema vedajate leidmiseks konkursid. On plaan, et senised munitsipaalettevõtted müüakse ära ja konkurents tekiks eraettevõtete vahel.

Liidumaal on:
3 suuremat erabussifirmat, a 35 bussiga;
6 erafirmat a 8 bussiga;
2-3 erafirmat a 2-3 bussiga.
 
Schwerini linna ühistranspordiettevõte:

Sinna kuuluvad bussid, trammid ja rong.
Linn investeeringuteks raha ei anna. Liidumaa on toetanud investeeringud (näit uute sõidukite ostmiseks, bussipeatuste rajamiseks) 25-75 % ulatuses.
70 % sõitudest tehakse trammidega, 30 % bussidega.
Sõitjate arv väheneb pidevalt.
Dotatsioon tõusnud ei ole: 1995.a oli 16 milj DEM, 2004.a 8 milj €.
Piletihind püsis 10 aasta ühel tasemel:
1995-2004 oli üksikpileti hind 1 €, alates 2005 1.20 €.
Ettevõte teenib juurde kõrvaltegevuste abil, sellega on suudetud end enam-vähem nullis hoida.
Piletitulu on ligikaudu 50 %, sellele lisandub umbes 15 % hüvitatud soodustuste raha (pensionäride, invaliidide jt eest).
Läbisõidukilomeetri hind on umbes 4.20 €, sellest ~2 € saadakse dotatsiooni.
Piletikontrolli teenust ostavad sisse. Sellele kulub aastas 200 tuhat €. Kontrollitakse iga kümnendat sõitu. Jäneseid on 1,39%.

Ettevõtte kollektiivleping on kehtinud juba 32 kuud. Keerulise majandusliku olukorra tõttu ei ole järgneva 5 aasta jooksul märgatavat palgatõusu loota. Kui tõstetaks oluliselt palka, siis ei suudaks tellija (linn) enam seda teenust osta. See sunniks linna otsima teenus odavamalt pakkuvat eraettevõtet, mis võib tähendada olemasoleva vedaja pankrotti. Ametiühingud saavad sellest aru ja ei nõua suurt palgatõusu. Kõigile osapooltele on oluline firma jätkusuutlikkus ning soov, et firma töötaks ka 20 aasta pärast.

Mõned palgatasemed Saksamaal:

Kaubaveol:
Kaugsõidu autojuhid 1600 Eurot kuus (tööandja maksab sots maksud, kogukulu on 2000 Eurot kuus)
Päevarahad kaugsõitjatele 400 € kuus
Kohalike juhtide palk 1400 € kuus.
Tunnitariifiks tuleb umbes 8 € tund.
Ületunde lisaks ei tasustata. Töö on küllaltki stabiilne, enam-vähem võrdse mahuga igas kuus.

Schwerini linnatranspordi ettevõtte palgad:
Bussijuhi palk 2200 € kuus (sellest lähevad maksud maha, kätte saab umbes 1800 €). Lukksepa palk on sama.
Erabussifirmades on palgad umbes 20 % madalamad.

Pension on Saksamaal 1100 €.
 
Firma Dekra:

Dekra on 1925.a. asutatud MTÜ. Selle liikmeteks on 3000 transpordiettevõtet. MTÜ alla kuuluvad mitmed äriühingud, mis tegelevad väga erinevate aladega (tehnoülevaatus; autojuhtide koolitus; tehnilised ekspertiisid; liiklusõnnetuste analüüsid ja eksperthinnangud, jmt). Dekra väljastab ka autojuhilube Saksamaal.
Dekra tegutseb üle Euroopa, kokku töötajaid 17 tuhat, sellest Saksamaal 8000. Esindused on ka Ida-Euroopas, sh Moskvas.
Dekra aastakäive on 1,5 miljardit Eurot.

Palgasüsteem:
On kokku lepitud põhipalk, mis vastab teatud planeeritud käibele töötaja kohta. Kui tema käive on planeeritust suurem, siis saab teatud % lisatasu. Lisatasu on võimalik saada kuni 50 % lisaks põhipalgale.
Koolist tulnud ekspert  2600 € kuus põhipalk
10 aastase staažiga  3500 € kuus põhipalk
Lisatasudega tuleb umbes pool juurde.
Väga head töötajad teenivad 140 000 € aastas. Kuid on ka inimesi kes saavad pidevalt põhipalka ja on sellega rahul.

Märkmeid tegi Ivo Volt