Rootsis Visby's toimus 27-28.10.2005 rahvusvaheline seminar

Posting of workers in the Baltic Sea Area – In search of a fair social protection

Seminari initsiaatorina ning kuraatorina toimis Rootsi tööelu uurimiskeskus (Arbetslivinsitutet).

Seminaril osalesid Soome, Rootsi, Taani, Poola, Leedu, Läti ning Eesti tööandjate, ametiühingute ning valitsuste esindajad.
Seminari eesmärk oli hinnata EL ühise majandusliku eesmärgi - piiranguteta ja vaba turu loomise (toodete ja teenuste ning tööjõu ja kapitali), osana olevast tööjõu liikuvusest ja eri riikide kogemustest.

Tööjõu vaba liikumist EL liikmesriikide vahelisel turul reguleerivad neli erinevat akti; Rooma Konventsioon, Euroopa Ühenduse Asutamisleping, Euroopa Liidu Lähetatud Töötajate Direktiiv ning põhjamaade rahvuslikud tööseadused ning kollektiivlepingud.

Eri Skandinaaviamaades rakendatakse sageli sarnaseid ning mõneti ka Euroopa Liidu direktiividega vastuolus olevaid kollektiivlepinguid mis laienevad ka lähetatud töötajatele töö toimumisel mõnes vastavas riigis. Seminari eesmärk oli vahetada kogemusi seoses töötajate lähetamisega ning peamiselt on tööjõu lähetajateks riikideks Baltimaad ning Poola. Poola esindajate informatsiooni põhjal on enamus Poolast lähetatud töölisi leidnud töökoha Saksamaal ennekõike ehitustel ja toomissektoris, lähetatud on töötajaid ka Rootsi ja Soome. Peamiseks põhjuseks peetakse Poolas välismaale tööle siirdumisel piirkonniti väga kõrget töötust. Piirkonniti on Poolas töötuse protsent koguni 18 – 20, teise peamise põhjusena on ka palgavahe võrreldes Poolat ja Saksamaad.

Leedu esindaja, Arturas Cerniauskas (ametiühingute keskliit) tutvustas tööturu olukorda Leedus. Töötamine välismaal on Leedus laialt levinud, umbkaudu 400 000 Leedu kodanikku töötavad jätkuvalt Norras, Rootsis ning Soomes. Valdkonnad on ehitus, metalli töötlemine (keevitajana, treialina) ning töötlev tööstus. Kuna Leedu ettevõtetel napib kvalifitseeritud tööjõudu on Leedu ettevõtjad puuduvaid ressursse „toonud” tööle Ukrainast ja Venemaalt.

Eestil on peamiseks partnermaaks tööjõu lähetamisel Soome. Soome ja Eesti tööandjate esindajate sõnul on Eesti poolelt lähetatud töötajate töötingimused vastavuses Soomes kehtivate kollektiivlepingutega ning töötingimused on samaväärsed võrreldes Soome vastaval ametikohal töötavatega.

Rootsi – rakendatakse kasutuselolevaid kollektiivlepinguid ning tööandjad ja ametiühingud soovitavad liituda kas tööandjate või töötajate organisatsiooniga. Küll aga on ettevõtjail informeerimiskohustus nii ametiühinguid kui ka tööandjaid. Ametiühingute poolt on esitatud arutamiseks alljärgnevate tingimuste täitmine välismaiste tööjõuvahendajate poolt:
- ettevõttel peab olema kohalik esindaja Rootsis,
- võimalikud kohtuvaidlused lahendatakse Rootsi kohtusüsteemi poolt,
- kõikide Rootsis kehtivate kindlustuste olemasolu (õnnetusjuhtumikindlustus, tervisekindlustus, jne.),
- töötajatele makstav palk on vastavuses Rootsi kollektiivlepingutega ning ametiühingutel on õigus kontrollida palkade suurusi, kusjuures tagatud peab olema vähemalt riiklik miinimumpalk,
- osaliselt õigus kontrollida reisipiletite olemasolu ning majutustingimusi
- pangagarantii kogu töötasu ulatuses (sellega ei nõustunud Rootsi valitsuse esindaja ega ka tööandjate esindajad)
Nimetatud nõuded on Rootsi ametiühingute ettepanekud ega pole seni veel heakskiitu saanud ei tööandjate ühendustelt ega valitsuselt
Kollektiivlepingud sõlmitakse Rootsis alati kirjalikult.

Taani esindajate sõnul pole Taanis lähetatud tööliste arv kui märkimisväärne, erinevatel andmetel ulatub enamasti uute EL liikmesriikidest pärit töötajate arv 3000 – 4000-ni.
Erinevalt Rootsile pole Taanis kasutusel sarnastel alustel toimivaid kollektiivlepinguid. Kasutatakse sageli tööandjate ning ametiühingute vahel sõlmitavaid palga ning muid töötingimusi kehtestavaid lepinguid, kusjuures nimetatud lepingud võivad olla nii suulised kui kirjalikud.

Seminari käigus vahetasid osavõtjad eri riikide kogemusi seoses töötajate lähetamisega ning esitasid nägemusi töötajate lähetamisega kaasnevate tööseadusandlike aktide ja kollektiivlepingute ning muude lepete tõlgendamist ning mõju lähetatud töötajate töötingimustele. Käsitleti ka informatsiooni saadavust mis puudutab töötingimusi reguleerivaid kollektiivlepinguid ja leiti et antud informatsiooni on võimalik saada nii ametiühingute kodulehtedelt kui ka tööandjate ühenduste ja valitsuste kodulehtedelt.

Väino Tälli
Varamiespalvelu OÜ

Tallinn, 2.11.2005