Koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Tööturuametiga korraldas Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis 29. novembril 2005. a. konverentsi teemal

Kas Eesti vajab tööjõu sisse- ja väljarännet?

Konverentsil püüti ärgitada poliitikute, ametnike, sotsiaalpartnerite, teadlaste ja teiste huvigruppide osavõtul arutelu selle üle, millist poliitikat tööjõu migratsiooni osas Eesti vajab, arvestades sealjuures ka Põhjamaade kogemusi.

Tööjõu liikumine erinevate riikide vahel muutub järjest sagedasemaks, puudutades seeläbi üha enam ka Eestit. Seoses Euroopa Liiduga liitumisega on avardunud eestlaste võimalused minna tööle teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Samas täheldavad tööandjad teatud raskusi sobiva tööjõu leidmisel Eestis. Euroopa Liidu tasandil arutletakse tööjõu liikumisega seotud poliitikameetmete üle, seda nii Euroopa Liidu siseselt kui suhetes kolmandate riikidega. Neid arenguid arvestades on ka Eestil vaja antud teema põhjalikult läbi mõelda ning oma seisukohad formuleerida.

Konverents pakkus täiendavat mõtteainet tööjõu mobiilsuse teemal ja ülevaadet Põhjamaade kogemustest ning ühtlasi võimalust omavahel diskuteerida. Korraldajad loodavad, et üritus aitas kaasa Eestile sobiva tööjõu migratsiooni poliitika kujundamisel ja otsuste tegemisele antud valdkonnas.

Avasõnad lausus sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasik. Tervitussõnad ütlesid Rootsi suursaadik Eestis Dag Hartelius ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse juhataja Kalli Klement.

Tartu Ülikooli majandusteadlane Raul Eamets tõi oma ettekandega "Tööränne, selle põhjused ja mõjud majandusele" selgust terminitesse. Tööjõu liikuvust (geograafilises mõttes) iseloomustab kaks mõistet: mobiilsus ja migratsioon.
• Mobiilsuse all mõistetakse tavaliselt igasuguse töö kui tootmisteguri liikumist ühest regioonist (sisaldab ka riigist riiki liikumist) teise või ühe regiooni sees.
• Mobiilsuse alla kuulub ka pendelränne.
• Migratsioon on inimeste ruumiline liikumine, millega kaasneb elukoha vahetus. Seega eristub migratsioon mobiilsusest püsivama iseloomu poolest.
Eamets tutvustas mobiilsuse põhjuseid ning tööjõu vabaks liikumiseks vajalikke tingimusi (neoklassikalise teooria järgi): migratsioon ei too kaasa kulutusi, migratsioon on riskivaba, migrantidel on täielik ja tasuta informatsioon, migrandid käituvad ratsionaalselt, migrandid on autonoomsed isikud ilma sotsiaalse taustata, puuduvad migratsiooni takistavad barjäärid (seaduslikud, kultuurilised, keelelised). Kahjuks on tegelikkus hoopis erinev.

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janno Järve ettekanne kandis pealkirja „Euroopa Liidu ja Eesti poliitika töörände osas. Eesti trendid ja valikud.“ Järve tunnistas, et Eestil puudub ülevaade selle üle, kui palju ja kus eestlased välismaal töötavad. Eestis läbiviidud uuringust selgus, et 1000 ettevõttest 5% kasutab võõrtööjõudu. Eesti peaks sisserändel eelistama kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Võõrlihttööjõud peaks piirduma lühiajalise ja hooajatööga. Koos siseministeeriumiga on Sotsiaalministeerium kujundatud Economic Migration Green Paper‘i kohta Eesti positsiooni:
• ühtsed reeglid kolmandate riikide suhtes
• paindlikud reeglid
• eelistame valgekraesid e. kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu
• enne EL’ist, alles siis kolmandatest riikideat
• tööjõu koolitamiseks tehtud investeeringute kompenseerimine

Põhjamaade kogemusi jagasid Islandi Ametiühingute Keskliidu aseesimes ja Rootsi Tööstus-, Töö- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööturupoliitika divisioni asedirektor. Skandinaaviamaades on väga tugev sotsiaaldialoog, reeglid väga rangelt paigas ja muret teeb neile uutest EL liikmesriikide  “odava tööjõu” invasioon.
”Developments and Challenges of Icelandic Labour Migration Policy“, Halldór Grönvold, Deputy General Secretary, Icelandic Confederation of Labour
"Swedish Labour Migration Policy", Anna Santesson, Deputy Director, Ministry of Industry, Employment and Communications, Division for Labour Market Policy

Päeva lõpetas paneeldiskussioon, milles osalesid:
Raul Eamets, Tartu Ülikooli majandusteaduskond
Janno Järve, Sotsiaalministeerium
Harri Taliga, Eesti Ametiühingute Keskliit
Tarmo Kriis, Eesti Tööandjate Keskliit
Moderaator: Aavo Kokk, Eesti Päevalehe vastutav väljaandja ja peadirektor

Enne kui hakata lisatööjõudu importima peaks üle vaatama olemasolevad ressursid ning kaaluma nende ressursside kasutamise võimalusi. Samas, kui arvestada Eesti rahvastiku ja tööjõu arvu pidevat kahanemist, jääb ühel päeval töökätest puudu. Mis puudutab Eesti tööjõu välja- ja sisserände regulatsiooni, siis reeglid on tasakaalust ära. Välja saab probleemideta. Sisse tuua saavad vaid üksikud, kel võimu, jõudu ja jaksu bürokraatiaga võidelda.

Foorumi pealkirjana püsitatud küsimus "Kas Eesti vajab tööjõu sisse- ja väljarännet?" jäigi õhku. Justnagu vajaks, aga ühest vastust, selgesõnalist "jah" või "ei" kuulda ei olnud. Loodetavasti arutelu jätkub ja Sotsiaalministeerium kaasab tööjõurände visiooni kirjutamisse ka sotsiaalpartnerid.

Huvitavat lisalugemist:
Mobility of labour and services after EU enlargement: Nordic differences and commonalities. Jon Erik Dølvik and Line Eldring (soome- ja inglisekeelne kokkuvõte)
Facing a Baltic Invasion? Mobility of Baltic Labour towards the Nordic Countries