Kolmepoolsete läbirääkimiste põhiküsimus on alampalk

Valitsuse, tööandjate ja ametiühingute esindajate kolmepoolsete läbirääkimiste põhiteema on ka tänavu jätkuvalt alampalk ning sellega seonduvad kutsehariduse ja täiendõppe küsimused.

Ametiühingute põhinõudmised läbirääkimistel on seotud alampalga, maksuvaba tulu määra ja töötu riikliku abiraha tõusu ning samuti töötajate täiend- ja ümberõppe süsteemi ja riigi poolt toetatava koolitusfondi loomisega.

Eesti Tööandjate ja Töösturite Keskliidu (ETTK) tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriis ütles BNS-ile, et neljapäevasel kohtumisel tulid ametiühingud välja ka sooviga saavutada palkade osas Iirimaa eeskujul tulupoliitiline kokkulepe. Kriisi sõnul ei saaks üleüldist vastavat kokkulepet siiski vaadata eraldi teistest küsimustest, mis puudutavad näiteks kutseharidust ning teadus- ja haridustööd. Üldise tööjõupoliitika kokkuleppe sõlmimisega seotud küsimuste lahendamise suunasid kõneluste osapooled kuni järgmise vooruni töögruppi, mis tegeleb ka alampalga ning selle tõstmise või säilitamise skeemi väljatöötamisega.

Enne järgmist kõneluste vooru 26. aprillil toimub Kriisi sõnul töögrupis tõenäoliselt kaks kohtumist ning vahetult enne läbirääkimisi koguneb ka tööandjate keskliidu juhatus, seejärel alustavad osapooled täpsemaid vaidluseid. Tööandjatepoolne selge seisukoht alampalga ja ka abirahade küsimuses on, et enne palganumbritest rääkimist on vaja selgeks teha kui palju on Eesti riigil potentsiaali ja kui palju üks ametikoht väärt on, lausus Kriis. "Olulisim on, kuidas inimesi, kes tööjõuturult väljas on, tagasi tööle tuua," rääkis Kriis. "Tuleb läbirääkimisi pidada selles osas, mis aladele ja sektoritele sellised inimesed sobivad."

Seega on Kriisi hinnangul jätkuvalt oluline nii kutsehariduse kui ka täiendõppe reform ja väljavaated, mis reformi tulemusel tööjõuturul avanevad. "Kui minna konkreetse kokkuleppeni, mis määraks fikseeritud sissetulekute tõusu töötu või madala taseme töötaja puhul, on vaja pika aja peale planeeritud tööturu konjunktuuri," lisas ta. Läbirääkimiste voorul käsitlesid osapooled ka sotsiaalministeeriumi poolt ette valmistatud ravikindlustusseaduse eelnõud, mis peab veel läbima ekspertiisi kolmepoolses sotsiaalmajandusnõukogus. Ametiühingud seadsid tänavuste läbirääkimiste üheks teemaks ka kaugemas perspektiivis täieliku tööhõive saavutamise. Järgmisel aastal tahavad ametiühingud aktiivseteks tööturumeetmeteks vähemalt 100 miljoni krooni eraldamist, 2005. aastaks peab tööturupoliitika rahastamine nende hinnangul ulatuma vähemalt miljardi kroonini.
BNS