Lepitajaga kohtumine tervishoiutöötajaid ei aidanud

30.11.2001

Eesti Haiglate Liit ja tervishoiutöötajate esindajad kohtusid neljapäeval riikliku lepitaja vahendusel, kohtumine ei muutnud senises olukorras eriti midagi. "Tänasel kohtumisel sai selgeks, et selle lepingu järgi, mida haiglate liit pakub, ei saa midagi kokku leppida," ütles neljapäeval BNS-ile Eesti keskastme tervishoiutöötajate kutseliidu president Inna Rahendi. Rahendi sõnul jäävad tervishoiuala tööandjate ja töövõtjate esindusorganisatsioonid endiselt oma soovide juurde ning on endiselt kindlad, et raha palgatõusukokkuleppeks on olemas. "Haiglate liit on öelnud, et kui raviteenuste hinnad tõusevad kümme protsenti, siis saab kokkuleppe täita, nüüd tõusevad hinnad 11 protsenti, aga haiglate liidu sõnul kokkuleppe täitmiseks raha ei ole," rääkis Rahendi. Niipalju oli kohtumisest kasu, et riiklik lepitaja nägi ära tegeliku situatsiooni, ütles Rahendi. Rahendi ütles, et kui kokkulepet ei sõlmita, ei tagata ka töörahu ning selles näevad nemad juba katastroofi, sest inimesed lihtsalt ei tule tööle. "Inimesed ei tule selle raha eest tööle. Eelmisel aastal tuli koolilõpetanutest tööle vaid 30 protsenti," rääkis ta. Rahendi lisas, et jutt ei ole kõigist ega isegi mitte paljudest töötajatest, vaid ainult osa tervishoiutöötajate reaalsest palgatõusust, kuna enamikus haiglates on töötasu juba reguleeritud. "Meie eesmärk on reguleerida miinimumtunnitasu, et kõik töötajad, olgu siis Tallinnas või Võrus, saaksid palka ühtemoodi," ütles ta. "Jutt käib 500-1000 inimesest, mitte 24.000." "See on poliitiline mäng. Meie kaudu tahab haiglate liit saada haigekassalt maksimumraha," ütles Rahendi. Haiglate liit näeb võimalust kokku leppida minimaalses keskmises tunnitasus, mis on arstidele 40, õdedele 20 ja hooldustöötajatele 12 krooni. Arstide senised taotlused miinimumpalga tõusu osas on olnud 40 krooni, õdedel 23 krooni ja hooldustöötajatel 13.50 krooni. Praegu on õdede miinimumtunnitasu 12 krooni ja hooldustöötajatel üheksa krooni ning 40 senti. Eesti Haiglate Liit (EHL) teatas kolmapäeval, et toetab tervishoiutöötajate palgatõusu ning peab palgaleppe ärajäämise süüdlaseks haigekassat. Eelmisel nädalal soovitud palgaleppe sõlmimata jäämise põhjuseks on see, et Eesti Haigekassa nõukogu ei ole oma 16. novembri otsuses hindade kohta arvestanud meie ettepanekuid ja järgmise aasta eelarve kasv ei kata palgatõusu soovitud ulatuses, teatas EHL-i tegevdirektor Siim Markus kolmapäeval. EHL-i president Urmas Sule ütles neljapäeval BNS-ile, et haiglate liit ei pea kokkuleppe takistajaks haigekassat. Sule sõnul on palgatõusukokkuleppe peamine takistus majanduskasvu prognoos, mille riik ümber tegi ning millest tulenevalt väheneb nii riigieelarve kui ka haigekassa eelarve. Teiseks takistuseks tõi Sule tasakaalust väljas oleva ravikindlustusseaduse, mis võimaldab kokkuhoidu ainult raviteenuste arvelt. Ravimitele minevad kulutused suurenevad haigekassa eelarves seepärast mitu korda kiiremini kui ravikulud, ütles Sule. Haigekassa pressiesindaja Aet Truu teatas BNS-ile, et tervishoiu palgaläbirääkimiste osalised haiglate liit, arstide liit, tervishoiutöötajate ametiühing ja Eesti keskastme tervishoiutöötajate kutseliit on olnud viimased kaks kuud teadlikud haigekassa järgmise aasta eelarve projektist ning saanud sellega palgaläbirääkimistel arvestada. Arvestades seda, ei olnud haigekassa nõukogu raviteenuste hindu puudutav otsus 16. novembril haiglate liidu jaoks üllatus ning haigekassa ei mõista seetõttu haiglate liidu kolmapäevast avaldust, lisas ta. Haigekassa pressiesindaja sõnul on planeeritud raviteenuste eelarve maht püsinud juunist alates ühesugune ning vahepealne lootus suunata reservi arvelt täiendavalt 50 miljonit krooni eriarstiabile kadus koos rahandusministeeriumis valminud järgmise aasta majanduskasvu prognoosi vähenemisega. Raviteenuste eelarve tõusuks järgmisel aastal kavandatakse pressiesindaja teatel 265,3 miljonit krooni, sellest eriarstiabiks 183,8 miljonit. Perearstiabi rahastamine kasvab 17,3 miljonit ning hambaravi rahastamine 64,2 miljonit. Pressiesindaja lisas, et tervishoiutöötajate ühenduste andmetel alustas haiglate liit augustis läbirääkimisi, teatades, et haiglatele oleks käesoleva aastaga võrreldes vaja lisaraha 200 miljonit krooni. Oktoobris teatas haiglate liit haigekassa pressiesindaja sõnul haigekassale, et lisavajadus on 300 miljonit krooni ning eelmisel nädalal palgakokkuleppe sõlmimisest keeldumise järel teatas haiglate liit avalikkusele, et vajalik lisaraha on 450 miljonit krooni. Kogu haigekassa eelarve tõus on Truu sõnul järgmisel aastal 452,5 miljonit krooni. Haiglate liit keeldus 22. novembril tõstmast tervishoiutöötajate miinimumpalka ja teatas, et nõutavaks palgatõusuks pole tervishoiul piisavalt raha. Kokkuleppe järgi pidid tervishoiutöötajate esindajad ja haiglate liit sõlmima sel päeval miinimumpalga kokkuleppe. Tervishoiutöötajate palgaläbirääkimised on kestnud ligi viis aastat, tänavu on olnud 13 palgaläbirääkimiste vooru.
BNS

2009

2008

2007

2006

2005

2004

2003

2002

2001

2000