Soomes on tööõnnetusi kaheksa korda rohkem kui Eestis

27.02.2003

Soome Õnnetuskindlustusühingute Liidu äsjasel teatel oli riigis esialgseil andmeil 130 000 tööõnnetus- ja kutsehaigusjuhtu, mis on natuke rohkem kui 2001. aastal. Tööl oli 46 surmajuhtumit, tööteel 41. Kutsehaigused viisid manalateele 107 inimest. Kui suhtestada need arvud hõivatutega ja võrrelda samu näitajaid Eesti omadega (4000 tööõnnetust, 35 surmajuhtumit tööl ja 4 tööteel), siis ilmneb, et Eestis registreeritakse tööõnnetusi kogunisti 8 korda vähem kui ülemereriigis. Surmajuhtumeid tööl on aga Eestis suhtarvus 3 korda rohkem, tööteel aga 2,5 korda vähem. Soome ei ole erand meiega võrdluses. Euroopa Liidus tuli 100 000 töötaja kohta 1999. aastal (värskemaid andmeid ei ole välja toodud) 4096 tööõnnetust, Eestis aga samal aastal 535. Vahe on 7,7-kordne ehk sisuliselt sama Soomega. Surmajuhtumeid oli 100 000 töötaja kohta Euroopa Liidus 1998. aastal 5,03, Eestis 9,4 ehk 1,9 korda rohkem. Jällegi samas suurusjärgus suhe Soomega. Euroopa Liidus on üle 20 töövõimetuspäevaga tööõnnetuste osatähtsus üldisest arvust umbes viiendik, Eestis moodustasid niisugused tööõnnetused rohkem kui poole. See vahe näitab selgelt, et Eestis registreeritakse suuremalt jaolt just rasked tööõnnetused. Järeldus saab olla see, et Eestis ei leia kõik tööõnnetused nii- või naasugusel põhjusel registreerimist, surmajuhtumite kirjapanemisest tööl aga ei pääse keegi. Pildi tööõnnetustest muudaks adekvaatsemaks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, mille tekkimine on aga kaugemasse tulevikku lükatud. Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse korral on ka raviasutused huvitatud, et tööõnnetus ikka registreeritakse tööõnnetusena, sest siis katab kõik raviasutuse või haigekassa tehtud kulutused kindlustus. Seni kaetakse meil nii olme- kui ka tööõnnetuse kulud ravikindlustuse vahenditest. Tõnu Vare, Tööinspektsiooni avalike suhete nõunik

2009

2008

2007

2006

2005

2004

2003

2002

2001

2000