Sissevedu ületas I kvartalis väljaveo 8,3 miljardi krooniga

28.04.2003

Tollistatistika andmetel moodustas kaupade väljavedu esimeses kvartalis 19,045 miljardit krooni ja sissevedu 27,371 miljardit krooni; sissevedu ületas seega väljaveo 8,327 miljardi krooniga. 2002. aasta esimeses kvartalis ulatus kaupade väljavedu kokku 18,828 miljardi ja sissevedu 24,893 miljardi kroonini ning sissevedu ületas väljaveo 6,065 miljardi krooniga. Märtsis oli kaupade väljavedu 7,073 miljardit ja sissevedu 10,451 miljardit krooni. Puudujääk oli seega 3,378 miljardit krooni. Tänavu veebruaris oli väljavedu 6,109 miljardit ja sissevedu 9,14 miljardit krooni ja sissevedu ületas väljaveo seega 3,031 miljardi krooniga. Mullu märtsis oli väljavedu 7,598 miljardit ja sissevedu 9,176 miljardit ning puudujääk oli seega 1,578 miljardit krooni. Esimese kvartali kaupade koguväljaveost moodustas 49,8 protsenti ehk 9,483 miljardit krooni eksport ja ekspordist omakorda 5,2 protsenti andis eksport vabatsooni. Välistöötlemine ja eksport kavatsusega kaup tolliterritooriumile muutusteta kujul tagasi tuua moodustas esimeses kvartalis 0,9 protsenti ehk 176,9 miljonit krooni ning taasväljavedu 49,3 protsenti ehk 9,385 miljardit krooni kogu väljaveost. Sisseveost andis 53 protsenti ehk 14,496 miljardit vabasse ringlusse lubamine, 20,9 protsenti ehk 5,736 miljardit krooni ajutine import ja seestöötlemine, 0,5 protsenti ehk 130,5 miljonit krooni eksporditud või välistöötlemisel olnud kauba vabasse ringlusse lubamine ning 25,6 protsenti ehk 7,008 miljardit krooni välisriigi tollistaatusega kauba tolliladustamine. Kaupade vabaks ringluseks lubamine peale välisriigi tollistaatusega kauba tolliladustamist moodustas esimeses kvartalis 2,015 miljardit krooni. Kõikidest vabasse ringlusse lubatud kaupadest kuulus käibemaksuga maksustamisele kaupu kogusummas 16,426 miljardit krooni. Märtsis moodustas eksport kogu väljaveost 3,51 miljardit, välistöötlemine ja eksport kavatsusega kaup tolliterritooriumile muutusteta kujul tagasi tuua 98,4 miljonit ning taasväljavedu 3,464 miljardit krooni. Kuu sisseveost andis 5,526 miljardit vabasse ringlusse lubamine, 2,026 miljardit ajutine import ja seestöötlemine, 62,6 miljonit eksporditud või välistöötlemisel olnud kauba vabasse ringlusse lubamine ning 2,836 miljardit välisriigi tollistaatusega kauba tolliladustamine. Kaupade vabaks ringluseks lubamine peale välisriigi tollistaatusega kauba tolliladustamist moodustas märtsis 745,9 miljonit krooni. Kõikidest vabasse ringlusse lubatud kaupadest kuulus märtsis käibemaksuga maksustamisele kaupu kogusummas 6,193 miljardit krooni. Esimese kvartali kokkuvõttes oli tavakohaselt Eesti olulisim väliskaubanduspartner Soome, kuhu veeti 24,2 protsenti kaupadest ning sealt toodi 23,1 protsenti kaupadest. Absoluutarvudes moodustas väljavedu Soome 4,615 miljardit ja sissevedu Soomest 6,325 miljardit krooni. Väljaveo arvestuses järgnesid Soomele 12,4 protsendi ehk 2,364 miljardi krooniga Rootsi, 10,6 protsendi ehk 2,011 miljardi krooniga Venemaa, 9,6 protsendi ehk 1,831 miljardi krooniga Saksamaa, 7,3 protsendi ehk 1,383 miljardi krooniga Läti, 3,6 protsendi ehk 691 miljoni krooniga Holland ning 3,5 protsendi ehk 661,5 miljoni krooniga Leedu. Soome järel veeti enim kaupu sisse esimeses kvartalis Saksamaalt, mille osakaal oli 12,5 protsenti ehk 3,411 miljardit krooni. Järgnesid Venemaa 10,2 protsendi ehk 2,791 miljardi, Rootsi 8,5 protsendi ehk 2,316 miljardi, Hollandi 4,6 protsendi ehk 1,253 miljardi, Läti 3,9 protsendi ehk 1,072 miljardi ning Poola 3,5 protsendi ehk 950 miljoni krooniga. Kokku oli Eestil esimeses kvartalis kaubanduspartnereid 131 riigist, 75 riigiga oli tollistatistika kaubandusbilanss positiivne. Esimese kvartali väljaveost moodustasid 23,9 protsenti mehaanilised masinad ja elektriseadmed. Järgnesid transpordivahendid 12,7 protsendi, puit ja puidutooted 11 protsendi, tekstiil ja tekstiilitooted 9,4 protsendi, muud tööstuskaubad 7,5 protsendi ning metallid ja metalltooted 6,8 protsendiga kogu väljaveost. Sisseveost andsid mehaanilised masinad ja elektriseadmed esimeses kvartalis 27 protsenti, transpordivahendid 17,9 protsenti, valmistoidukaubad, alkoolsed ning karastusjoogid ja tubakas 7,8 protsenti, metallid ja metalltooted 7,6 protsenti ning mineraalsed tooted 7,1 protsenti. Riigieelarvesse ülekantud tollitulude kogusumma ulatus esimeses kvartalis 3,872 miljardi kroonini, sellest 75,2 protsenti moodustas käibemaks, 23,9 protsenti aktsiisid, 0,6 protsenti riigilõiv, 0,3 protsenti tollimaks, 0,05 protsenti trahvid ning 0,03 protsenti intressid.
BNS

2009

2008

2007

2006

2005

2004

2003

2002

2001

2000