|
Personalijuhid arutasid uut töölepingu seadust ja kollektiivsete töötülide lahendamist
27.08.2003
26. augustil toimunud personalijuhtide nõupidamisel saadi ülevaade konsultatsioonidest ametiühingutega töölepingu seaduse eelnõu osas ja arutati kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise kontseptsiooni.
Tarmo Kriis tegi ülevaate uue töölepingu seaduse punktidest, mille osas tööandjad ja ametiühingud on jõudnud ühistele seisukohtadele ning mille osas on veel erimeelsusi. Pikemalt arutati töötaja poolset ärisaladuse hoidmise kohustust ja konkurentsipiirangut, töötuskindlustusmaksete ja koondamishüvitiste vahekorda ning koondamise ja ennistamise küsimusi. Vahetati mõtteid ka alla 3-aastast last kasvatava töötaja definitsiooni ja kaitse üle seaduses.
Tänaseks on tööandjad jõudnud ametiühinguga põhimõttelise kokkuleppeni alljärgnevas:
tähtajalise töö tegemise ajaks võib määratud ajaga töölepingu sõlmida kuni 5 aastaks;
nii konkurentspiirangu kui ärisaladuse hoidmise kohustuse kokkuleppe võib sõlmida ka töösuhte järgseks ajaks. Konkurentsipiirangu eest makstav hüvitis ei või olla alla 60% töötaja keskmisest kuupalgast ja ärisaladuse hoidmise eest makstav hüvitis määratakse poolte kokkuleppel;
töötaja vastutab tööandjale tahtlikult tekitatud kahju eest täies ulatuses, samuti juhul, kui töötaja tekitas kahju narkootilise, psühhotroopse või alkohoolse aine mõju all;
poolt kokkuleppel võidakse sõlmida kollektiivse varalise vastutuse kokkulepe;
poolte kokkuleppel võidakse kokku leppida leppetrahv töölepingu töötajapoolse süülise rikkumise juhuks seaduses sätestatud juhtudel, kuid seaduses nimetatud juhtumeid ei saa kollektiivlepinguga laiendada;
analoogiliselt kehtivale seadusele kehtestatakse osalise tööaja kehtestamise võimalus töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel;
eelnõus sätestatud töölepingu ülesütlemise aluseid ei muudeta;
töölepingu ülesütlemisel ettenähtud etteteatamistähtaegade mittejärgimisel on lepingut rikkunud pool kohustatud maksma teisele poolele hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati;
töötajale tööandja ettevõttega seotud asjaolude (koondamine) või töötaja vanuse tõttu töölepingu lõpetamise korral makstavast hüvitisest saab töötaja lõpparvega tema ühe keskmine ühe kuu palga. Ülejäänud hüvitus makstakse igakuiselt tagantjärele;
töötaja tööle ennistamisel on tal õigus nõuda sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmist, millest arvatakse maha töötajale makstud töötu abiraha ja töötuskindlustushüvitis, mida töötaja on saanud töölepingu ülesütlemise tõttu, mis tunnistati ebaseaduslikuks, samuti tasu mida töötaja sai pärast töölepingu ülesütlemist teise tööandja juures.
Lepiti kokku, et personalijuhid esitavad omapoolsed ettepanekud töölepingu seaduse eelnõu osas nädala jooksul.
Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise kontspetsiooni osas arutati, millistele töötajatele peaks kehtima streigipiirang. Esitati ettepanekud täiendada streigipiiranguga töötajate nimekirja relvakandjate ja merel asuva laeva töötajate osas. Samuti arutati riikliku lepitaja rolli.
Renno Mägi
renno@ettk.ee
6999305
|
|
Eesti
English
Πо-русски
Uudiskirjad