|
Tänases Eesti Päevalehes kirjutab Külli-Riin Tigasson vastukajana eile ilmunud Enn Veskimäe artiklile "Kutseharidus vajab kiireid reforme" tööandjate vastutusest kutsehariduse kehva prestiiži eest.
Tööandjatele pannakse süüks madalaid palkasid ja töötajate vähest motiveerimist informeerimise läbi.
Tööandjate Keskliidu hinnangul taastoodab selline olukorra vildakas kujutamine kutsehariduse halba mainet.
Keskliidu liikmete seas läbiviidud arvamusküsitlused näitavad, et heade kutseoskustega spetsialistid on tööturul väga nõutud ja neile makstakse Eesti keskmisest tunduvalt kõrgemat palka. Probleemiks on, et enam-jaolt tuleb tööandjatel endal sellised töötajad välja õpetada, kuna kutsekoolid seda ei tee.
Samal ajal viib kõva konkurents valgekraede ametikohtadele nende palgad pigem alla – kui järjekord ukse taga, on tööandjal ruumi läbi rääkida. Turgu moonutavad ka ülekvalifitseeritud tööotsijad, kel tipus ruumi ei jätku. Näiteks ei ole probleemiks värvata magistrikraadiga sekretäri.
Kutsehariduse maine paranemisele aitaks lisaks selle kvaliteedi tõstmisele ja tööturu nõuetele vastavusse viimisele kaasa ka see, kui kutseharidus ei oleks tupiktee karjääriredelil. Kutsehariduse omandamine peaks saama vähemalt samaväärseks võimaluseks paremale elule kui akadeemiline kõrgharidus
Vaata artikleid: Enn Veskimägi: Kutseharidus vajab kiireid reforme
ja kommentaare Eesti Päevalehe Interneti versioonist.
| 
Eesti
English
Πо-русски
Uudiskirjad