Arvamused haigushüvitiste kärpimise osas

29.04.2005

KÜSITLUS: Kas haigushüvitiste kärpimine on õigustatud?

Kui praegu makstakse töövõimetushüvitist alates teisest haiguspäevast ja selle suurus on 80% inimese töötasust, siis haigekassa soovib hakata hüvitist maksma alates neljandast tööpäevast ja langetada selle määra 75 protsendini.

Pille Ilves, Patsientide Esindusühingu juhataja

Hüvitiste vähendamise tõttu patsiendid kannatavad. Selle tagajärjel hakkavad inimesed haigena tööl käima, sest paljudes peredes on pere eelarve äärmiselt pingeline.

Erilist muret teeb, kui vähendatakse ka hooldushüvitisi. Praegu on hooldushüvitis 100% palgast, aga kui selle määr langeb veerandi võrra, hakatakse lapsi kardetavasti haigena lasteaeda viima. Kui praegu on lapsel kerge külmetus, siis emad jäävad üpris meelsasti koju – aga kui see mõjutab otseselt pere rahakotti, siis enam mitte.

Tarmo Kriis, Tööandjate Keskliidu juhataja

Haigekassa rahanappuse lee-vendamiseks on kaks varianti: kas raha juurde leida või vähendada teenuste mahtu. Kõige valutum koht kokkuhoiuks on haigushüvitised. Keegi ei taha ju, et hakataks kokku hoidma raviteenuse pealt – muutes ravimid kallimaks või järjekorrad pikemaks. Praeguse lahendusega ei kannata inimeste tervis, võib-olla kannatab veidi vaid varaline seis.

Mina ei arva, et inimesed hakkaksid nüüd haigest peast tööl käima. Pealegi paljudes ettevõtetes makstakse töötajale palka edasi ka siis, kui ta on kaks päeva haige. See on firmade vaba tahe.

Harri Taliga, Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees

See ei ole hea lahendus. Mida väiksem on inimese sissetulek, seda suurem on tema haigusrisk – ja see muudatus lööb eriti valusalt just madalapalgaliste pihta. Selle tõttu hakkavad inimesed haigena tööl käima, mistõttu tervis halveneb, kaastöötajad nakatuvad ja lõppkokkuvõttes läheb ravi veel palju kallimaks.

Kui ravikindlustuse eelarvesse tekkis auk, siis selle tekitajaks oli riik, kes pani haigekassale kohustusi juurde, tõstes meedikute palku. Seega tuleb ka kohustused kanda riigieelarvest. Vastutuskoorma veeretamine inimeste õlgadele pole õige.

Allikas: Eesti Päevaleht