Riik plaanib mitmeid maksualaseid muudatusi

Rahandusministeerium on ette valmistanud suure hulga tulumaksuseaduse, sotaiaalmaksuseaduse, hasartmängumaksuseaduse ja krediidiasutuste seaduse muudatusi.

Vastav eelnõu on praegu kooskõlastamisringil.

Näiteks on muudatusega plaanis muuta füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) tegevuse maksustamise metoodika sarnaseks tavalise töölepinguga töötaja omale.

Pikemat aega FIE-na töötavate isikute maksukoormust muudatus ei muuda, õiglasemaks muutub süsteem nende FIE-de suhtes, kelle tegevusaeg on lühike, selgitas BNS-ile rahandusministeeriumi otseste maksude talituse juhataja Ivo Vanasaun.

Eelnõus on ka FIE-de tegevust sisuliselt puudutav muudatus, mille järgi saavad FIE-d maksustavate tulude hulgast maha arvata nende tegevusega seotud kulud, mis on tehtud enne ettevõtjaks registreerimist või pärast ettevõtjana tegevuse lõpetamist. Sellised kulud on näiteks tegevuse registreerimisega ja tegevuslubadega seotud kulud.

Riik plaanib muudatusi reklaamkingituste maksustamisel. Kui seni olid sellised kingid maksustatud tulumaksuga, siis eelnõu järgi oleks tulumaksust vabastatud kingid, mille väärtus on alla 150 krooni. Käibemaksu peab senise seadusandluse kohaselt maksma reklaamkinkide eest, mille väärtus on üle 50 krooni. Ka see piir nihkub riigikogus heakskiidu saanud otsusega 150 kroonini.

Plaanitav muudatus puudutab töötajale hüvitise maksmist isikliku auto kasutamise eest töösõitudeks. Kui seni pidi hüvitise maksmiseks auto kuuluma kas töötajale, olema töötajal abikaasaga ühiomandis või kuuluma liisingfirmale, siis seaduse uue versiooni kohaselt kaotab auto kuuluvus tähtsuse ja hüvitada võib töösõite sõltumata sellest, kellele auto kuulub.

Samas tekib tööandajatel kohustus kord aastas isikliku auto kasutamise eest makstavad hüvitised maksuametile deklareerida.

Kavandatavad muudatused puudutavad sotsiaalmaksuga maksustamise teemat neil juhtudel, kui Eesti inimene töötab välismaal. Kui Eestis maksab kogu sotsiaalmaksu tööandaja, siis paljudes välisriikides see nii ei ole. Muudatuse kohaselt saab töötaja Eestis enne tulumaksu arvestamist tulust maha arvata välismaal makstud sotsiaalmaksu ja näiteks töötuskindlustuse või pensioni teise samba maksed, rääkis Vanasaun.

Muudatuse kohaselt lähevad edaspidi tulumaksu alla kõik toetused, mis on seotud töötamise või ettevõtlusega. Vanasaun tõi näite, et eelnõu seaduseks saamisel tuleb tulumaksu maksma hakata näiteks toetuselt, mis on makstud kiviaia taastamiseks või näiteks heinamaa niitmiseks. "Ei ole vahet, kas kiviaeda ehitatakse riigi makstud toetuse eest või naabrimehele palga eest," sõnas ta.

Maksu alt jäävad ka edaspidi välja sotsiaalset laadi toetused, mis on seotud inimese isikliku toimetulekuga.

Seadus käsitleb ka mittetulundusühingute tulumaksusoodustuse teemat. Uus regulatsioon toob Vanasauna sõnul senisest rohkem esile põhimõtte, et tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja saavad vaid need ühingud, kes tegutsevad avalikes huvides ja on heategevuslikud.

Praegu on nimekirjas ka neid ühinguid, kes vastavad formaalselt kõikidele kriteeriumidele, kuid tegutsevad näiteks mingi kitsa isikute ringi huvides.

Eelnõu ühtlustab ka pensionifondidesse ja pensionikindlustusse tehtavate sissemaksete ja väljamaksete maksustamise Eestis ja Euroopa Majandusühenduse piirkonnas.

Kavandatav muudatus puudutab ka mitteresidendi poolt Eestis kinnisvaraga tegeleva äriühingu osaluse müügist saadud tulu maksustamist. Kui seni tuli mitteresidendil Eestis maksta tulumaksu sellise firma osaluse müügi korral, mille varadest 75 protsenti moodustab kinnisvara, siis eelnõu järgi langeb see piir 50 protsendile. Kinnisvara osakaalu määramisel võetakse eelnõu kohaselt arvesse kaheaastane periood.

Allikas: BNS