| Kui sa seda kirja korralikult ei näe, kliki palun siia |
|
|
Eesti Tööandjate
Keskliidu Avalduse tervikteksti vaata siit: |
BusinessEurope: Alampalga kokkulepe sõlmiti 4350-le kroonile Tööandja koolitus: Tööintervjuu on nagu esimene kohtamine Statistikaamet paberaruandeid enam Kutsekoolide õpetajad käisid Hollandis kogemusi hankimas
|
|
BusinessEurope: Lauri Luiker, International University Audentes, majandusõppejõud Majandusanalüütik Lauri Luiker teeb ülevaate Euroopa tööandjate katusorganisatsiooni BusinessEurope poolt avaldatud majandusarengu ülevaatest, mis kutsub liikmesriikide valitsusi üles hoiduma priiskavast majanduspoliitikast.Äsja avaldati BusinessEurope koostatud ülevaade Euroopa majandusarengu väljavaadetest. Et ülevaade koostatakse liikmesriikide tööandjate lähteinfo põhjal, on tegemist kogu majanduspiirkonna jaoks väga olulise uurimusega. Sarnaselt varasemate ülevaadetega, on ka sellesse oma panuse võrdsetel alustel teiste sõsarorganisatsioonidega andud Eesti Tööandjate Keskliit. Järgmise aasta makromajanduslikku olukorda Euroopas on BusinessEurope uuringu järeldusena iseloomustamas kogutoodangu kasvutempo mõningane langus - reaalne kasv kahaneb 2,6%-lt sel aastal 2,1%-le 2008.a.. Eesti puhul eeldame kasvutempo kahanemist kolm korda kiiremini: 8 protsendilt sel aastal kuni 6,5% 2008.aastal. Samas täheldatakse Euroopas üldist survet hindadele ning inflatsioonitempo peaks tõusma 2,2 protsendile aastases arvestuses, võrreldes Eesti 7%-ga. Samas on endiselt kahanemas üldise tööpuuduse määr (Euroopas järgmisel aastal keskmiselt 6,6%). Võrreldes käesoleva aastaga pakuvad Euroopa tööandjad 2008.a. keskmiseks palgakasvuks 3,3%, mis märgib küll veidi kiiremat kasvu kui sel aastal, ent on mitu korda väiksem number kui endiselt jätkusuutmatu palgakasvunumber Eestis. Tööjõu tootlikkus kasvab Euroopas umbes 1,5% aastas ning kuigi ka sellest näitajast on produktiivsuse muutus Eestis kõrgem, on käärid palgakasvu ja tootlikkuse vahel endiselt Eesti kahjuks. BusinessEurope majandusülevaates on viidatud võimalikele probleemidele, mis tulenevad globaalsetest arengutest (eelkõige laenuturgudelt reaalmajandusse kanduvate riskide realiseerumisega nii USA kui Euroopa turgudel). Euroopa majandused tervikuna on seni suutnud jätkata töökohtade loomise ja vajalike reformidega. Sel aastal on Euroopas loodud kokku 3,6 miljonit uut töökohta ning töötuse määr langenud alla 7% - need arengud on stimuleerinud tarbimist hoolimata ebakindluse kasvust mujal maailmas. Siiski on just viimastel kuudel hakanud kahanema eurooplaste tarbijausaldus ning tekkimas probleemid muuhulgas nii ettevõtluse rahastamistingimuste kui valuutakursi muutumisest tingitud konkurentsivõime osas. Samuti ei rahulda tööandjaid tootlikkuse madal kasv Euroopas. Nimetatud asjaolude tõttu viitab BusinessEurope erinevate riskide kuhjumisele majandusarengu väljavaatele pikemal perioodil ning võimekusele vastu seista välissektorist tulenevatele mõjudele. Konkreetsemalt tuuakse esile tugeva euro negatiivne mõju euroopa kaupade konkurentsivõimele, segadus krediiditurul, kinnisvarahindade olulise languse võimalus, kütuse jt toorainehindade kõrge taseme ning nende jätkuva tõusu kumulatiivne negatiivne mõju ettevõtluse kasumimarginaalile. Antud olukorras tervitab BusinessEurope Euroopa Keskpanga tegevust finantsturgude kriisi leevendamisel. Rahapoliitika peab tagama rahaturu normaalse toime ning avatuse, samas peab see olema piisavalt läbipaistev. Paljude riikide (sh Eesti) fiskaalpoliitika on olnud pro-tsükliline, justkui unustades õppetunde varasemate perioodide kogemustest – nimelt et headel aegadel tuleb tekitada piisavalt varusid majanduse kehvema arengufaasi jaoks. BusinessEurope rõhutab, et valitsused peavad hoiduma priiskavast majanduspoliitikast praeguses olukorras; pigem tuleb läbi viia vajalikud reformid pidades silmas tulevikuarenguid nii riikide demograafilises pildis kui majandustsüklis. Valitsused peaksid samuti keskenduma vajalike tingimuste loomiseks ettevõtluse konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvu parandamisel. Erinevate struktuursete reformide ülevaate, sh soovitused erinevatele liikmesriikidele edasiste reformide osas järgnevaks paariks aastaks, samuti nagu ka pikema analüüsi majandusühenduse tööandjate hinnangutest toimuvale, avaldab BusinessEurope k.a. detsembris.
Alampalga kokkulepe sõlmiti 4350-le kroonile 21. novembril sõlmisid Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit alampalga kokkuleppe 2008. aastaks 4350-le kroonile.„Tööandjad ja ametiühing jõudsid mõistlikule kokkuleppele, sellest väiksem number poleks rahuldanud töövõtjaid ning suurem jällegi oleks liialt majandust koormanud,“ kommenteeris otsust Tarmo Kriis. Läbirääkimistel arutati ka ametnike palgatõusu temaatikat ning jõuti üsna sarnasele arusaamale, lähipäevil on oodata tööandjate ning ametiühingute ühist seisukohta selles osas.
Tööandja koolitus: Jaapan – avastamata koostööpartner Seminar "Jaapan - avastamata koostööpartner", toimub 5. detsembril restoranis "House". Osavõtjaid austab oma pöördumisega Jaapani Saatkonna Eesti esinduse juht proua Schimizu. Ettekannetega esinevad Kobe ülikooli majandusprofessor Hiromasa Kubo ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) esindaja Tokyos hr Kosaku Yamaguchi. Esinejad annavad ülevaate Jaapani majandusest ning ülikoolide ja tööstuse vahelise koostöö toimimisest. Räägitakse Jaapani ettevõtluskultuurist ning tutvutakse Jaapani köögiga.Palume registreerumisega kiirustada, sest kohtade arv on piiratud. http://www.ettk.ee/upload/jaapan/jaapan1.html
Tööintervjuu on nagu esimene kohtamine 14. novembril toimus tööandjate majas seminar „Personalitöötajad luubiall – muljekujundamine tööintervjuul“.„Tööintervjuu on nagu esimene kohtamine – soov muljet avaldada on mõlemapoolne ja see võib varjutada teisi eesmärke,“ ütles Personalijuhi kompetentside laiendamise seminaril Liina Graverson. Rollide jaotus tööintervjuul on muutunud ja täna müüvad ennast nii tööandja kui töövõtja. Tööjõupuudus annab tööotsijale mingis mõttes jõupositsiooni tööintervjuul ja sageli ei ole selge, kes keda valib. Selles mõttes on ka personalivärbajad justkui tööotsijate „luubi all“. Tööotsija valikut mõjutab palju ettevõtte maine ja see, millise mulje värbaja talle jätab. Mulje tekib vahetult ja kiiresti ning seda mõjutavad eelnev info, tähelepanu ja aja ressurss, eesmärgipärasus ja motivatsioon teist tundma õppida. „Mõned tööotsijad on mulje jätmisega nii hõivatud, et nende käest on adekvaatset infot raske kätte saada,“ tõdes Liina Graverson. „Teisalt ei saa tööintervjuul värbaja esmast emotsiooni vähetähtsaks pidada, kuna see baseerub kogemusel. Pigem tuleks värbamisse loominguliselt suhtuda ja usaldada teinekord ka sisetunnet,“ lisas Liina. Liina sõnul on meie praeguses ühiskonnas väljakujunenud isiksusetüübid, mida kaldutakse eelistama – need on hästi sotsiaalsed, ekstraverdid ja tugevate verbaalsete võimetega inimesed. Nad jätavad tavaliselt ka tööintervjuudel parema mulje, kuna tähtsustavad endast hea mulje jätmist rohkem. Uuringute tulemused näitavad, et kõrgema tunnetatud võimekuse ja sisemise kontrollikeskmega inimesed valmistavad tööintervjuudeks rohkem ette. See tähendab, et kui otsitakse pigem välise kontrollikeskmega inimest, ei peaks tööintervjuuks ettevalmistatust võib-olla nii tähtsaks pidama. Mitmeid indiviidi omadusi võib ära tunda juba välise vaatluse põhjal. Näiteks istuvad domineerivad isikud tavaliselt sirgemalt kui teised, räägivad valjemalt, võtavad rohkem ruumi ja asju, vaatavad pikalt silma, kõnnivad kõige ees, segavad jutule vahele, kontrollivad aega ja ooteruumis põrnitsevad rohkem teisi. Samas on sellised individuaalsed omadused nagu saavutustele suunatus, autonoomia, korraarmastus, arusaamisvõime jt rohkem varjatud. Saku Õlletehase personalidirektori Ave Kala sõnul värvatakse üha enam väärtuste põhiselt ja kompetentsides tehakse pigem järeleandmisi, kuna need on õpitavad. Kuigi ei saa alahinnata ka teadmiste ja kogemuste tähtsust, võib konflikt organisatsiooni kultuuri ja väärtustega olla põhjuseks, miks kogemuste ja teadmiste poolest justkui sobilik kandidaat organisatsiooni siiski ei sobi. Palju sõltub ka sellest, kuivõrd on organisatsioonis väärtused teadvustatud, kuivõrd neid jälgitakse ning kuidas toimub uue inimese „sisse sulatamine“. Värbamisprotsess on kahtlemata üks organisatsiooni maine kujundamise osa. See seab personalijuhile järjest kõrgemaid nõudmisi ja lisaks funktsionaalsetele kompetentsidele tähtsustuvad üha enam strateegilised kompetentsid. Samuti on eriliseks oskuseks teha vahet „välja-õppinud kandideerijal“ ja tegelikul huvilisel. Seminar „personalitöötajad luubi all – mulje kujundamine tööintervjuul“ toimus Personalijuhtimise kompetentside laiendamise seminaride sarja raames. Liina Graversoni magistritööd saate lugeda siit: http://www.ettk.ee/upload/personal/Magistritoo.pdf Ettekanded . http://www.ettk.ee/et/koolitus/sugisseminarid2007/kompententsid Statistikaamet paberaruandeid enam välja ei saada Arvestades andmeesitajate võimalusi ja huvi kasutada elektroonilisi andmeedastuskanaleid, on Statistikaamet otsustanud 2008. aastal loobuda paberaruannete saatmisest andmeesitajatele.See võimaldab oluliselt kulusid kokku hoida ning säästab loodust. Ühtlasi loodab Statistikaamet, et suureneb andmete elektrooniline laekumine, sest see muudab statistika tootmise efektiivsemaks. Andmeesitaja jaoks jäävad kasutusele kõik senised andmeedastuskanalid, sest soovi korral saab aruandevormi Statistikaameti veebilehelt www.stat.ee ise välja printida ning edastada täidetuna faksi või posti teel. Samuti ei puuduta kavandatav muudatus eraisikute põllumajanduslikke majapidamisi ja kaugsõiduautojuhte (aruanne “Kaubavedu maanteedel”), kelle võimalused andmete elektrooniliseks edastamiseks on piiratud. Et aruannete esitamisel Statistikaametile kasutavad ettevõtted üha enam elektroonilist andmedastuskanalit eSTAT, on Statistikaameti eesmärk muuta see kanal võimalikult kasutajasõbralikuks. 2008. aastal saab eSTATis esitada 99% ettevõtetele mõeldud statistikaaruannetest. Kasutajate soovil loome võimaluse aruande tähtaja lähenemise teavituse tellimiseks meilile. Praegu eelistab osa andmeesitajaid täita aruandeid paberil just seetõttu, et nii on lihtsam aruande esitamist meeles pidada paber lauanurgal tuletab tähtaega meelde. Järgmisel aastal hakkab ka eSTAT andmeesitaja soovi korral talle tähtaegu meelde tuletama. Et ettevõtted aruandekohustuse kohta täpse info saaksid, saadab Statistikaamet tänavu detsembris kõigile valimisse sattunuile kirja, kus teatab, mis aruanded neil 2008. aastal Statistikaametile esitada tuleb. Sama info ilmub ka veebiväljaandes “Ametlikud Teadaanded”. Lisainfo: Statistikaameti andmete kogumise osakond klienditugi@stat.ee 625 9100 Kutsekoolide õpetajad käisid Hollandis kogemusi hankimas Marika Merilai, Kaupmeeste Liidu tegevjuht Eesti Kaupmeeste Liit saatis Leonardo da Vinci õpirände projekti VETPRO toetusel Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsiooni¬keskuse (REKK) ning Kutsekoja esindajad ning 7 vabariigi erinevate kutseõppeasutuste kaubanduse eriala õpetajat nädalaks praktikale Hollandis asuvasse juhtivasse jae-, hulgi- ja rahvusvahelise kaubanduse kutseharidus-keskusesse Kenniscentrum Handel.Oktoobri alguses aset leidnud nädalapikkusele välispraktikale suunati õpetajad, kes on aastate jooksul tegutsenud edukalt kaubanduse eriala õpetamise, kutsestandardite välja töötamise, kutseeksamite korraldamise ja kaubanduse riikliku õppekava välja töötamisega. Praktikal osalesid Heldi Kikas Lääne-Virumaa Kutsekõrgkoolist, Ülle Käär Väike-Maarja Õppekeskusest, Aive Antson Tallinna Teeninduskoolist, Edda Sõõru ja Sirje Mets Tartu Kutsehariduskeskusest, Kaie Pärn Pärnumaa Kutsehariduskeskusest ja Olavi Ennu Valgamaa Kutsehariduskeskusest. Samuti REKK esindajad Ülle Parbo ja Heldi Kikas ja Kutsekojast Ingrid Lepik. Praktika peamine eesmärk oli omandada uusi kogemusi ja leida võimalusi kaubanduse eriala kutseõppe ühtlustamiseks Euroopas, tõsta osalejate rahvusvahelist konkurentsivõimet koolitajatena ning muuta tulevaste kaubandustöötajate õpetamise protsessi meie kutseõppeasutustes senisest veelgi tõhusamaks. Kutsekoolide õpetajad, kes osalesid praktikal, jäid kogemusega väga rahule ning leidsid selle käigus nii mõndagi, millest eeskuju võtta. Praktikaprojektist osa võtnud õpetajate sõnul avaldas neile eriti muljet külaskäik Hollandi idaosas asuvasse 11 000 õpilasega ROC Aventuse kutsehariduskeskusesse. “Tundus nagu oleksime sattunud äritänavale. Nii paremal kui vasakul pool tervitasid meid klaasakendega ettevõtted – kauplused, juuksuritöökoda, pank, kohvik jm. Kõiki neid haldasid õpilased ise, omandades nii ettevõtluseks vajalikke teadmisi,” muljetab Antson. Lisaks oli praktikantide sõnul märgata ka õppemeetodite erinevust võrreldes Eesti kutsehariduse õppeasutustega. “Õppemeetoditest on au sees erinevad rühmatööd (workshop) ning õpilaste individuaalsust arvestavad meetodid. Rõhutati, et õppeprotsessi juhib mitte õpetaja, vaid õpilane. Praktika hindamisel pööratakse suurt tähelepanu praktikajuhendaja hinnangule: kui praktikajuhendaja leiab, et praktikandi oskused ei vasta nõutule, siis tuleb praktika uuesti sooritada. Kokkuvõttes tõdesid kutseharidusõpetajad ja -spetsialistid, et kohtumine hollandi kolleegidega oli silmaringi avardav, andis palju uusi ideid ja kinnitas ka paljusid mõtteid, mida olid osalejad varem Eesti kutsehariduse süsteemi parendamise eesmärgil mõlgutatud. Soovitan omalt poolt ka kõigil teistel tulevikus otsida võimalusi sarnaste projektide kaudu laiast maailmast kogemusi hankida – innovatiivsed lähenemised õppeprotsessile muudavad selle tõhusamaks, mitmekülgsemaks ja põnevamaks nii õpetajale kui ka õppuritele. |
|
| Eesti Tööandjate Keskliit
• Kiriku 6, 10130 Tallinn Telefon +372 699 9301 • Faks +372 699 9310 • E-post ettk@ettk.ee |
 |
