Kui Te seda kirja korralikult ei näe, klikkige palun siia

Eesti Tööandjate Keskliidu sõnumitooja „VABRIK“ Nr.6 - 15. aprill 2008

Energiafoorumil arutleti elektritootmise valikute üle

Kolmapäeval, 9. aprillil toimus Tehnikaülikooli aulas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt korraldatud energiafoorum „Elektritootmise valikud Eestis“. Foorumil arutlesid huvigrupid ja poliitikud Eesti elektritootmise võimalike valikute üle.

Aastal 2013 avaneb Eesti elektriturg ja rakenduvad uued heitmekaubanduse reeglid. Aastaks 2016 tuleb vastavalt kokkuleppele Euroopa Liiduga uuendada Narva Elektrijaamasid. Jaamade rajamise protsess võtab aega keskmiselt 5-15 aastat, seega on viimane aeg hakata tegema otsuseid, millest elektrit toota. “Küsimus pole vaid selles, kas kodus lamp põleb, vaid kas majandus on konkurentsivõimeline.” ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts oma avakõnes. Minister nägi Eesti praeguse energiasüsteemi peamise kitsaskohana vähest paindlikkust, Eesti ei tohiks tulevikus enam olla ühe-elektrijaama-riik.

Energiafoorum: Huvigruppide arutelu

Akadeemik Endel Lippmaa leidis huvigruppide diskussioonis osaledes, et Eestil oleks kasulik ennast tuumajaama jaoks järjekorda panna. „Lähemal veerandsajandil on kindlam olla põlevkivijoonel, seda arendada ja kasutada, kuna minu arvates on tuuma- ja põlevkivielekter omahinna poolest võrdsed. Ja mõlemad on odavamad kui ükski teine energiatootmise liik,“ ütles Lippmaa. „Igaveseks ajaks põlevkivi siiski ei jätku. Nii et mingi tuumajaama ettevalmistamisega tuleb alustada, sest järjekord on 25 aastat pikk. Kasulik on ennast sappa seisma panna, isegi kui me lõpuks otsustame mitte osta.“

Eesti Tööandjate Keskliidu tööstuspoliitikaalased lähtekohad ja ettepanekud

Töötaja tervis – südamenädal ja tervist edendavad töökohad

Tööhõive seminarilt: müüdid psüühilise erivajadusega töötajatest

Tööandja koolituskalender

14.04.2008 Väliskapital viskab Eesti firmadele silma

14.04.2008 Neivelt: Eesti lootus on eksportiv väikeettevõte

11.04.2008 Lauri: väike miinus ei mõjuta riigireitingut

11.04.2008 Lauri: Eestil õnnestus natuke metsa minna

11.04.2008 Spetsialistid: töötuse kasv võib majandusele ka head teha

BUSINESSEUROPE

Poliitikute arutelul selgus, et kõik erakonnad on valmis tuumajaamade rajamist kaaluma. „Tuumajaama suhtes on Reformierakonna seisukoht positiivne. Kas see peaks olema neljanda põlvkonna oma või juba olemasolevad lahendused, seda tuleb arutada. Samuti oleme nõus sellega, et tuumaelektrit võiks ka sisse osta väljaspool Eestit. Kui me aga tahame endale tuumajaama teha, siis seadusandlik ja organisatsiooniline pool, mis tuleb välja arendada, on kallis, aga vältimatu,“ ütles Hannes Astok Reformierakonnast.

Roheliste esindaja Marek Strandberg oli pisut kahtlevama seisukohal ja leidis et “meil on põhjust osaleda eri tuumatehnoloogiate väljatöötamisel ja koolitada oma inimesi, kuid mitte selleks, et ise hakata uisapäisa tuumajaama tegema, vaid et sellest aru saada.“

„Minu arust on Eestis tekkimas sotsiaalne armukolmnurk,“ kirjeldas Marko Pomerants, Isamaa ja ResPublica liidust “Saarlastel võib olla üsna "savi", kas põlevkivi kaevatakse Virumaal rohkem või mitte, virumaalastel jälle ükskõik, kui palju neid tuulikuid saartel vehib. Harjumaalastel on mõlemast asjast ükskõik, aga nad lähevad närvi, kui hakata rääkima tuumajaama võimalikust asukohast Paldiskis.“

Kokkuvõttes leidsid foorumil osalejad, et huvi tuumaenergia vastu on suur aga seni kuni tuumajaamade rajamise otstarbekus pole selge, tuleb arendada edasi põlevikivitehnoloogiat ja koostootmisjaamasid. Tuuleenergia ja teised rohelised elektritootmise liigid on väärt arendamist aga nende tähtsus Eestis jääb siiski marginaalseks ning neist ei saa rääkida kui tõsiseltvõetavast alternatiivist.

Eesti Tööandjate Keskliidu tööstuspoliitikaalased lähtekohad ja ettepanekud

Eesti Tööandjate Keskliit saatis oma liikmetele tutvumisringile tööstuspoliitika alased lähtekohad ja ettepanekud Eesti tööstuse arengule kaasaaitamiseks.

Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi poolt koostatuddokument sisaldab hinnangut Eesti tööstuse seisundile ja dünaamikale, defineerib põhivaldkonnad, kus edu saavutamine nõuab riigi ja tööstuses tegutsevate ettevõtjate koostööd, ning esitab Liidu poolsed ettepanekud olukorra parandamiseks. Tegemist on diskussioonidokumendiga, mille eesmärgiks on vastavasisuliste arutelude alustamine riigiorganite ja valitsusega.

Töötlev tööstus moodustab 16-17% Eesti SKT-st, 20% tööhõivest ning annab lõviosa Eesti ekspordist. Seega omab tööstus makromajanduslikku tähtsust. Kallinevas Eesti majanduses peab ka tööstus muutuma - peab tõusma väärtusloomeahela kõrgematele astmetele, suurendama kapitali ja kõrgekvalifikatsioonilise töö osatähtsust ja tervikuna vähendama ka töökohti, on öeldud dokumendis.

Töötaja tervis – südamenädal ja tervist edendavad töökohad

Sel nädalal tähistatakse südamenädalat. Eesti Tööandjate Keskliidus on käimas töötajate tervist käsitlevate seminaride sari.

Eelmisel nädalal rääkis südame ja veresoonkonna haigustest Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog Margus Viigimaa, kes tõdes, et Eestis on olukord paremaks läinud pärast Südame- ja Veresoonkonna haiguste ennetamise strateegia vastuvõtmist. Kuid siiski on Eestis suremus südame isheemiatõvesse suurem kui teistes Euroopa riikides ja südame- ja veresoonkonnahaigused on surma põhjustest jätkuvalt esikohal.

Selle põhjuseks on meie vilets geneetiline baas, toitumise traditsioonid - Eesti toidud on soolased ja rasvased - ning ebatervislikud eluviisid. Inimesed liiguvad vähe, palju on suitsetajaid ning tarbitakse kanget alkoholi palju ja nädalavahetustel. Elatustaseme ja sotsiaal-majandusliku arenguga paraneb ka rahva tervis - inimesed hakkavad oma tervisele rohkem tähelepanu pöörama, kuid ka riik saab siin omalt poolt kaasa aidata.

Selleks on välja töötatud Eesti südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamise strateegia, mida viiakse ellu läbi viie strateegilise valdkonna - füüsiline aktiivsus, toitumine, suitsetamine, tervishoid ning teabelevi ja paikkonna suuutlikkuse tagamine. Eesmärgiks on saavutada püsiv langustendents rahvastiku varajases haigestumises ja suremus südame- ja veresoonkonna haigustesse.

Ka tööandjad saavad töötajate tervise jaoks palju ära teha ning sageli ei pruugi olla tegemist suurte kulutuste, vaid pigem teadliku käitumisega. Tervist edendavate töökohtade võrgustikust rääkis Külli Luuk Tervise Arengu Instituudist. Tööandjad, kes nimetatud võrgustikku kuuluvad, tegelevad lisaks tööohutusele ja seadusest tulenevatele nõuetele töötaja tervise teadlikku edendamisega.

Tervem töötaja on paindlikum ja suudab paremini kohaneda muutuvate tingimustega, samuti on tervem töötaja motiveeritum ja tema töö on tulemuslikum, mis mõjutab positiivselt toodete ja teenuste kvaliteeti ning kliendi rahulolu. Lisaks füüsilisele heaolulule töökohas on olulised ka psüühiline ja sotsiaalne heaolu.

Võrgustikku kuuluv AS Tallinna Vesi töökeskkonna spetsialist Õnnela Paasi sõnul on tulnud kõige paremad ideed töökeskkonna edendamiseks töötajatelt. Töötajatel on võimalik esitada oma ideid töökorralduse, töökeskkonna jms parandamiseks Heade Ideede Panka, ideid hindab töökeskkonnanõukogu ja paremate ideede esitajaid premeeritakse. Näiteks on töötajatelt tulnud idee Jalgrattaparkla loomiseks, sööklas salativaliku pakkumiseks ning stressi ennetamise koolituse korraldamiseks.

„Tervist Edendavate Töökohtade võrgustik on ettevõttele palju andnud,” ütles Õnnela. „Võrgustikus saab vahetada kogemusi teiste ettevõtetega, see annab uusi mõtteid ja sellest on palju õppida. Samuti saab head infot võrgustiku poolt korraldatud seminaridelt ja loengutelt,” lisas ta.

Lisainfo Tervist Edendavate Töökohtade võrgustiku kohta: www.tai.ee

Tööhõive seminarilt: müüdid psüühilise erivajadusega töötajatest

Eelmisel nädalal toimunud Tööandjate Keskliidu seminaril psüühikahäiretega inimeste töötamisest ütles MTÜ Iseseisev Elu juhataja Maire Koppel, et hirmud ja eelarvamused on mõlemapoolsed – tööandjal põhjustab hirmu teadmatus haigusest; töötaja kardab, kas ta saab hakkama ja kuidas temasse suhtutakse. Kõige rohkem kardavad psüühikahäiretega töötajat stigmat – kardetakse, et psüühikahäire paistab välja ja tekitab negatiivset reaktsiooni.

Tavaliselt räägitakse psüühilised erivajadused töösuhte loomisel läbi kolmepoolselt – tööandja, töötaja ja tugiisiku vahel, aga seda töötaja nõusolekul. Tugiisik hindab ära töökoha ja kollektiivi sobivuse töötajale. Näiteks, kas töökohta viivad pikad koridorid, töökoht asub keldris või peab töökohta sõitma liftiga – kõik need tegurid võivad mõnes erivajadustega töötajas tekitada ärevust.

Mitmed eelarvamused psüühikahäiretega inimestest ei pea paika. Näiteks on 43% psüühikahäiretega tööotsijatest kõrgharidusega, kes on haigestunud, aga targad ja intelligentsed inimesed. Nende jaoks on eriti raske see, kui peab tegema lihtsat ja rutiinset tööd. Samuti on paljudel olemas tööharjumus, kuigi nad ametlikult tööl käinud ei ole.

Tõsi on see, et psüühilise erivajadusega inimestel võib esineda töödistsipliini rikkumisi, seda eriti siis, kui haigus on varajases staadiumis ja neil läheb kogu energia sellega toime tulemiseks. Näiteks kui haiguse ilminguks on häälte kuulmine, siis on inimesel keeruline aru saada, kas teised ka neid kuulevad ja kuidas ta käituma peaks.

Kardetakse, et psüühilise erivajadusega inimesed on juhitamatud – tegelikkuses lasevad nad end sageli hoopis üle juhtida, mis on teistpidi ohtlik, kuna kõike peab ette ütlema. Arvatakse ka, et skisofreenikud on ettearvamatud. Ka see ei pea paika – ükski psühhoos ei alga järsku, vaid seda näitavad teatud märgid, mis tuleb ära tunda ja abi anda.

MTÜ Iseseisev Elu toetab psüühilise erivajadusega inimeste töötamist , nõustades nii töövõtjat kui tööandjat inimese töölerakendamise, töökoha ja töötingimuste kohandamisel.

Seminaril räägiti ka Tervist Edendavate Töökohtade võrgustikust ning südame- ja veresoonkonna haigustest.

Tööandja koolituskalender:

Sel nädalal:

18.04. reedel: Ettevõtte diagnostika –Finantsid, Äriprotsessid, Personal

18. aprillil 2008 kell 10.00 jätkub Tööandjate Majas ettevõtte diagnostika seminaride sari, kus seekord räägime ettevõtte finantsidest, äriprotsessidest ja personalist.

EBS õppejõud Ülle Pihlak teeb ülevaate ettevõtte finantsseisundi hindamise metoodikatest, benchmarkingust ning erinevate protsesside analüüsist.

Tallinna Ülikooli õppejõud ja koolitaja Mare Pork’i loeng keskendub personaliseisundi hindamisele.

Seminarile registreerumiseks täitke elektrooniline registreerumisvorm>>
või saatke e-mail kadri@ettk.ee .
Info kodulehel>>

Tulemas:

23.04.2008 Töötaja tervise: sõltuvused

23. aprillil 2008 kell 10.00-14.00 jätkub Tööhõive seminaride sari, kus teemaks on sõltuvused.

Jaanus Mumma Wismari Haigla räägib sõltuvusseisundist, erinevatest sõltuvustest ja ravimisõltuvusest.

Seminarile registreerumiseks täitke elektrooniline registreerumisvorm>>
või saatke e-mail kadri@ettk.ee .
Kogu programm>>

24.04.2008 Seminar: Tulumaksuseaduse muudatused

Eesti Tööandjate Keskliit ja KPMG Baltics AS korraldavad 24. aprillil 2008 kell 9.00-12.30 hotellis "Euroopa" (Paadi 5, Tallinn) Lääne-Euroopa saalis seminari, kus tutvustame 2009. aastast jõustuvaid muudatusi ettevõtete maksustamisel tulumaksuga.

Seaduse muudatustest teeb ülevaate KPMG Baltics AS maksunõustaja Aidi Kallavus.

Arutelus osalevad Kadri Arula, SEB Ühispangast ja Ardo Ojasalu, IMG Advokaadibüroost

Diskussiooni modereerib - Vallo Toomet Eesti Päevalehest.

Seminari teises osas räägime ettevõtte tulumaksust Euroopas. Oleme selleks Eestisse kutsunud Simone Ruiz’i, Euroopa tööandjate esindusorganisatsiooni BusinessEurope majandus- ja finantskomitee liikme, kes lahkab praegu ka Euroopas kuumaks teemaks olevat ettevõtte tulumaksu temaatikat laiemalt.

Registreerimisvorm>>
Info kodulehel>>

Aadress Kiriku 6, 10130 Tallinn • Telefon +372 699 9301 • Faks +372 699 9310 • E-post tooandjad@tooandjad.ee